Kui vaadelda olukorda taime vaatenurgast, siis väide, et “köögiviljad ei pruugi inimesele kasulikud olla”, tundub täitsa loogiline. Nimelt, köögiviljad on juuripidi maa sees ja neil ei ole mingitki võimalust põgeneda neid süüa himustava inimese või looma eest. Loomulikult ei soovi ükski köögivili ega taim, et keegi tuleks ja sööks nende lehti, varsi, juuri või seemneid (pähklid, teraviljad, kaunviljad). Seljuhul nad ei saaks ju paljuneda ja pärandada oma DNA-d järgmistele põlvkondadele. 

Üle 100 miljoni aasta kestnud evolutsiooni käigus, mil taimed on koos elanud loomade ja putukatega, on juurtega maa sees olevad taimed arendanud välja keemilised kaitsemehhanismid, et kaitsta end mitmesuguste elusolendite poolt söömise eest. Näiteks leidub ristõielistes taimedes nagu kapsastes isotiotsüanaati, mis suuremas koguses kahjustavad sinu kilpnääret. Spinat, rabarber, petersell ning tera- ja kaunviljad sisaldavad oksalaate, mis võivad pideva tarbimise korral soodustada neerukivide teket. Seller sisaldab furanokumariini, mis pideva tarbimise tagajärjel kuhjub sinu nahas ja põhjustab nahakahjustusi. Need on vaid mõned üksikud näited.

Palju on näiteid erinevatest taimedest, mis sisaldavad mürgiseid aineid, tõestades, et köögiviljade ja teiste taimsete toiduainete söömine ei pruugi alati olla nii kasulik, kui oleme seni arvanud. Kuigi loodus pakub ka taimi, millel on mingil määral ravitoime, kui neid väikeses koguses tarbida, näitab üldine pilt, et taimne toit võib mõnikord olla ka üsna kahjulik, eriti siis, kui seda süüakse rohkelt ja järjepidevalt. Seetõttu peaksid taimetoitlased olema eriti hoolikad, valides, mida ja kui suurtes kogustes nad tarbivad. 

Puuviljadega on teine lugu. Puuviljad on bioloogiliselt kohanenud selleks, et meelitada ligi loomi, sealhulgas linde ja imetajaid, kes neid söövad. Puuvilja söömise käigus neelavad loomad alla ka seemned, mis seejärel läbivad seedesüsteemi ja erituvad väljaheitega uude asukohta. See protsess aitab seemnetel levida laiemalt kui vaid emataime ümbruses, ning sageli on seemned kaetud kestaga, mis kaitseb neid seedimise ajal, võimaldades idanemist pärast väljutamist.

Kui sul on soov katsetada köögiviljade vaba toitumist, siis jäta mõneks ajaks kõik köögiviljad oma menüüst välja ja jälgi, kas tunned muutust oma tervises ja vaimses seisundis. Ka minu enda jaoks on see küllaltki uus lähenemine toitumisele ja olen alles eksperimenteerimise faasis. Minu peamisteks toiduaineteks on rohumaaveise liha, muna ja kõiksugused puuviljad. Saladuskatte all võin öelda, et ka patustamist kommide, krõpsu või muu kraamiga tuleb ikka iga nädal mitu korda sisse. Sellest hoolimata tunnen ma ennast väga hästi ja energiatase on kõrge. Peaasi, et üldine toitumine on kontrolli all, siis ei tee ka mõningane patustamine tervisele liiga. Järgi 80/20 reeglit! 80% tervislik ja 20% oma vaba valik.

Sellist toitumisviisi harrastades kerkib kindlasti õhku palju küsimusi, näiteks: “Kust saada seedimiseks ja oma mikrobioomi toetamiseks vajalikke kiudaineid, kui ma köögivilju ei tarbi?“ Vastus sellele on, et: “Puuviljadest loomulikult“. Teine küsimus kindlasti on, et: “Kas kala või mereande peaksin ka iga nädal ikka sööma, et tervislikku oomega-3 rasvhapet saada?“ Vastus sellele on: “Ei pea, munakollane ja punane liha sisaldavad seda piisavalt.“ Meie mered ja ookeanid on kahjuks inimtegevuse tagajärjel üsna reostunud ja seal paiknevate kunstlike kalakasvanduste ja üleüldse eriti suuremate kalade probleemiks on see, nad sisaldavad tihtipeale rohkelt toksiine, mikroplasti ja raskemetalle nagu elavhõbe. Kui sa aga tead ja usaldad kala algallikat, siis on kala kasulik, vastasel juhul jäta kala oma menüüst üldse välja!

Oleme nüüd jõudnud siiamaani, kus ma annan sulle täpsed näpunäited, kuidas sa saaksid ka enda peal köögiviljavaba dieeti eksperimenteerida. Selline toitumisviis ei ole minu enda välja mõeldud ja selle idee üks peamisi levitajaid tänasel päeval on Paul Saladino MD. 

Tarbi peamiselt vaid järgnevaid toiduaineid, soovitatavalt 3 toidukorda päevas ja kogustel piiranguid ei ole. Söö kõike nii palju kui keha nõuab: 

1. Võimalikult kvaliteetne liha ja ilma igasuguste marineeringuteta, eelistatult punane liha, näiteks rohumaaveis. Kuumtöötle seda endale sobival viisil ja praadimisel kasuta oliiviõli, võid või kõige parem – veiserasva. Peale raputa Himaalaja soola/ meresoola ja pipart. Liha söö nii palju, et kõht korralikult täis saaks. 
2. Maks, jällegi võimalikult kvaliteetne. Seda võiks süüa miinimum korra nädalas, aga mida rohkem, seda parem, kasvõi iga päev mõned tükid. Jah, ma tean, enamus inimesed sülitavad maksa kohe välja ja kui maksa maitse ei sobi, siis ära vägistama hakka, muidu läheb tervisliku toitumise tuhin sama kiirelt üle, kui see alata jõudis. Heaks alternatiiviks sellele on näiteks mõni toidulisand, mis sisaldab kuivatatud veisemaksa.
3. Vabalt kasvatatud kanade munad. Söö neid iga päev ja nii palju kui soovid. Poest kvaliteetset muna naljalt ei leia, niiet pöördu kohaliku kanakasvataja poole.
4. Puuviljad ja marjad- Enamjaolt kõik meil poodides olevad puuviljad ja marjad sobivad. Siia alla kuuluvad ka avokaado, oliivid ja kõrvitsalised (arbuus, melon, kurk), kuna neid klassifitseeritakse taimeteaduses puuviljadena. Söö neid palju kui soovid, aga väldi kuivatatud puuvilju ja marju.
5. Toorpiim või toorkeefir. Levib igasugust hirmutavat infot, kuidas toorpiim on kahjulik ja põhjustab erinevaid haigusi. Ära lase sellisel infol ennast häirida ja võta hoopiski seisukoht, et toorpiim on täielik supertoit ja muideks sobilik ka neile kellel on laktoositalumatus. Laktoositalumatuse puhul alusta lihtsalt väiksemate kogustega.
6. Mesi – eelistatult kohalikult mesinikult.

Kui vajad tuge toitumise osas, siis vaata minu kodulehele, kust leiad lihtsa ja tervisliku toitumiskava: https://atomlifestyle.ee/toitumiskavad/

Kui tunned, et soovid oma elustiili muuta, kuid üksi ei oska ja vajad selleks juhendamist, siis võta minuga ühendust ja vaatame koos, kas minu mentorlusprogramm võiks olla sulle sobilik: https://atomlifestyle.ee/mentorlus/

Tervisliku elustiili edendaja

Indrek Saar

The post Kas köögiviljad on meile kasulikud? #43 appeared first on Atom Lifestyle.

Tänapäeva toidulaud on aga drastiliselt muutunud ja muutus on toimunud liiga lühikese aja jooksul. Meie organism ei ole kohastunud tarbima sellist toitu, mida poodides paraku kõige enam saadaval on. Poelettide vahel ringi vaadates tundub mulle, et umbes 80% toiduainetest on tugevalt töödeldud ning sisaldavad rohkelt peidetud või peitmata suhkrut, säilitusaineid ja muid kunstlikke lisandeid. See kontrast meie esivanemate aegse ja tänapäevase toitumise vahel toob esile olulise arutelu tervisliku toitumise ja elustiili üle. Ehkki me ei saa ega peaks püüdma täielikult jäljendama küttide ja korilaste toitumist, on meil siiski võimalik õppida nende toitumisharjumustest, et parandada oma tervist. 

Muutused toitumisharjumustes peaksid algama juba lapsepõlvest. Laste õppimisvõime on kõrge, ja nad omandavad käitumismustreid eeskätt oma vanematelt. Seega kandub lapsevanemate vastutus kaugemale, kui vaid hetkeliste vajaduste rahuldamine. See hõlmab tervislike toitumisharjumuste juurutamist ja eeskuju näitamist. Kui lapsevanemate suhtumine toitumisse on hooletu või lähtutakse mentaliteedist “ah küll siis vaatame, kui asi päris käest hakkab minema”, peegeldub see suhtumine ka lastes. Nad võtavad omaks samad harjumused, nähes neid normaalsena. Me kõik soovime oma lastele vaid parimat eksole? Aga kui tuleb järjekordne hommik ja sa pakud oma lapsele hommikuhelbeid või röstsaia, siis kas parem valik ei oleks hoopis mitte mõned munad keeta, neid ise süüa ja ka lapsele pakkuda? Ärgem jäägem vaid soovide juurde oma lapsele parimat pakkuda vaid päriselt pakkuge ka! 

Lapsed enamjaolt ei tea mis on tervislik, me arvame, et nad teavad, aga nad päriselt ka ei tea. Olles ise õpetaja ja treener, siis ma olen lapsi aeg-ajalt toitumise vallas testinud. Minu tüüpiline küsimus on, et mis sa täna söönud oled ja kuna lapsed ei taha ka väga halba muljet mulle jätta, siis toovad nad välja enda arvates pigem tervislikumad toidud, mida nad päeva jooksul tarbinud on: “hommikul sõin putru ja võileiba, siis koolis lõuna väga ei maitsenud, aga ma sõin vähemalt magustoidu ära ja leiba panin ka tasku täis, peale selle oli mul kotis üks õun ja hea küll tunnistan üles natuke sõin kommi ka, aga suhkruga jooke ma täna ei joonud!” Minu esimene küsimus sellist menüüd vaadates on, et kus on valgud? Minu arvates on üks olulisemaid puudujääke nii laste kui ka täiskasvanute toitumises valkude ebapiisav tarbimine päeva jooksul. Kui valke ei saada piisavalt, kiputakse seda vajakajääki kompenseerima süsivesikuterikka toiduga. 

Mis asi see valk õigupoolest on, millest lapsed tihtipeale kuulnudki pole, kuid mida nad peaksid rohkem tarbima? Valk on toitaine, mis toetab keha kasvu, parandab kudesid ja on hädavajalik laste arenguks. Kui keha saab pikema aja jooksul liiga vähe valku, põhjustab see lihasmassi vähenemist, immuunsüsteemi nõrgenemist ja kasvupeetust. Kõige paremad valgu allikad on näiteks punane liha, linnuliha, muna, mereannid, pähklid, kodujuust ja kala. Siinkohal tahan rõhutada muna tähtsust, mis minu jaoks on asendamatu osa hommikusöögist, ja punane liha, eriti rohumaal kasvatatud veise- või ulukiliha, mille tervislikkust on raske sõnadesse panna. 

Rohumaal kasvatatud veise- või ulukiliha on rikas mitmesuguste vitamiinide ja mineraalainete poolest. Lisaks leidub selles kreatiini, mis on oluline lihastele, aidates tõsta füüsilist võimekust. Kreatiin toetab ka aju tööd, avaldades positiivset mõju lapse arengule. See soodustab energiatootmist kehas ning aitab parandada nii mõtlemisvõimet kui ka õppimisoskust.

Sellest artiklist võiks kaasa võtta järgmised mõtted: Tee oma toiduvalikuid mõeldes ka sellele, mida sõid meie esivanemad – kütid ja korilased. Nende dieet peegeldab tõenäoliselt üht kõige tervislikumat toitumisviisi. Oluline on suurendada nii enda, kui ka oma laste valgu tarbimist, et vältida terviseprobleeme nagu: luude hõrenemine, lihasmassi kadu, immuunsüsteemi nõrgenemine, juuste, naha ja küünte probleemid, kasvupeetus lastel, ainevahetuse probleemid ja kaalutõus, mis kõik võivad olla põhjustatud valkude ebapiisavast tarbimisest. Tee endale normiks päeva jooksul kasvõi 1 muna süüa ja leia ka aega nädala jooksul punast liha tarbida. See aitab tagada valkude piisava tarbimise, toetades nii sinu kui su pere tervist.

Kui vajad tuge toitumise osas, siis vaata minu kodulehele, kust leiad lihtsa ja tervisliku toitumiskava: https://atomlifestyle.ee/toitumiskavad/

Kui tunned, et soovid oma elustiili muuta, kuid üksi ei oska ja vajad selleks juhendamist, siis võta minuga ühendust ja vaatame koos, kas minu mentorlusprogramm võiks olla sulle sobilik: https://atomlifestyle.ee/mentorlus/

Tervisliku elustiili edendaja

Indrek Saar

The post Toitumisõpetus esivanematelt #42 appeared first on Atom Lifestyle.

Kust sai alguse muna ja kolesterooli tõusu vahelise seose jutt?

Kõik algas 20. sajandi keskpaigast, kui südame-veresoonkonna haiguste hüppeline kasv hakkas muret tekitama, eriti arenenud riikides. Uurimaks selle põhjuseid, heitsid teadlased pilgu toitumisharjumustele.

Tol ajal tehti palju avastusi, ja üks kuulsamaid nende seas oli Dr. Ancel Keys, kes tõi esile seose dieedi, kolesterooli ja südamehaiguste vahel. Munakollane, olles kolesteroolirikas, seati automaatselt kahtlustuse alla. Selle tulemusel soovitasid esialgsed toitumisjuhised vähendada või täielikult piirata kolesterooli tarbimist, mis hõlmas ka munade piiramist.

Ent see on hea näide sellest, kuidas esialgsed teaduslikud järeldused vajavad aja jooksul kohandamist ja täpsustamist. Tänapäevased uuringud on näidanud, et kuigi muna sisaldab kolesterooli, ei tõsta see enamiku inimeste veres oleva kolesterooli taset. Tegelikult on muna, koos selle toitva munakollasega, oma toiteväärtuse poolest üks rikkamaid toiduaineid üldse. Praegune teadus kinnitab, et muna on tervisliku toitumise kindel osa. Kuigi oleme saavutanud selguse muna ja kolesterooli suhte osas, on vanadel müütidel paraku kombeks aeglaselt hääbuda.

Mitu muna päevas võib süüa, enne kui see ebatervislikuks muutuks? 

See kõik sõltub kindlasti iga inimese eesmärkidest ja elustiilist. Aktiivse eluviisiga inimesed, nagu mina, kes regulaarselt jõutreeninguga tegelevad, vajavad rohkem proteiini. Seetõttu söön ma igal hommikul keskmiselt 5-8 muna. Ja nii olen ma toitunud juba üle kahe aasta. Vaatamata sellele, et minu igapäevane munade tarbimine võib tunduda kõrge või mõne jaoks isegi ebanormaalne või kahjulik, on minu tervisenäitajad suurepärased ning ka kolesteroolitase püsib normi piires.

Olen lugenud ka kulturistidest, kes oma tippaegadel tarbisid 50-100 muna päevas, ja kolesteroolitaseme probleemidest pole neil juttugi olnud. Aga kõik me pole tippsportlased, ja tavalisele inimesele, kelle füüsiline aktiivsus piirdub õhtuste jalutuskäikudega, soovitaksin isiklikult süüa 1-3 muna päevas.

Mis tegelikult kolesterooli tõstab?

Vastupidiselt levinud arusaamadele ei ole peamine süüdlane mitte rasvad ega muna, vaid liigsed süsivesikud. Erinevalt munast, mis sisaldab kasulikke toitaineid, võivad liigselt töödeldud süsivesikud nagu sai, küpsised, kiirpuder, magustatud jogurt või valmispasta põhjustada veresuhkru taseme kõikumisi, mis omakorda võivad tõsta “halva” LDL-kolesterooli taset. Seega, kui sinu soov on hoida oma kolesteroolitase kontrolli all, siis tasub hinnata kogu toidulauda, mitte keskenduda vaid munadele.

Kas ma peaksin muna söömist piirama, kui ma vanemaks jään?

Ei ole vahet, olgu sul vanust 15 või 75 aastat: muna ning sealt saadav proteiin on kehale hädavajalik. Tegelikult on nii, et mida vanemaks inimene saab, seda suuremaks muutub tema proteiinivajadus. See on seotud sellega, et vanusega kaotab inimkeha järk-järgult lihasmassi. Vananedes lihasmassi vähenemine on loomulik protsess, kuid sellele saad sa ise piiri panna, süües proteiinirikkaid toite. Proteiini tarbimine aitab mitte ainult säilitada lihaseid, vaid ka toetada nende taastumist ja kasvu.

Soovituslik proteiini kogus varieerub sõltuvalt inimese aktiivsuse tasemest ja vanusest. Tavaliselt soovitatakse täiskasvanutel tarbida 0,8-1 gramm proteiini kilogrammi kehakaalu kohta päevas. Siiski võivad need, kes on aktiivsemad või vanemad, vajada kuni 1,2– 2 grammi proteiini kilogrammi kehakaalu kohta päevas. Kui sa tegeled aktiivselt spordiga või soovid säilitada tugevat lihasmassi vanemas eas, tasub kindlasti oma toidumenüüd vastavalt kohandada.

Mida muna sisaldab?

Muna on tõeline toitainete allikas, paljud nimetavad seda isegi supertoiduks, pakkudes enamikke vitamiine ja mineraalaineid, mida inimene vajab. Näiteks leiame munast B-vitamiinid, vitamiinid D, E ja K, samuti mineraalained nagu seleen, fosfor, tsink ja raud. Üks väheseid vitamiine, mida muna ei sisalda on C-vitamiin, seega on lisaks munale oluline süüa ka C-vitamiini rikkaid toiduaineid nagu näiteks kiivi, paprika, sõstrad või sidrun.

Mõelgem hetkeks linnupojale, kes kasvab munas. Ta saab kõik vajalikud toitained munast, mis on loodud tagama tema täieliku arengu. Ja see, mis on hea linnupoja kasvamiseks, on kindlasti kasulik ka meile. Seega, muna ei ole mitte ainult maitsev, vaid ka tervislik valik meie igapäevaseks toiduks.

Ehk saime nüüd munast natuke selgust. Aastate jooksul on munade tarbimine olnud ümbritsetud erinevatest müütidest ja eksiarvamustest, eriti seoses kolesterooliga. Kuna muna on üks toitainerikkamaid toiduaineid, pakkudes proteiine, vitamiine ja mineraalaineid, muudab see selle suurepäraseks valikuks igas vanuses inimestele, olenemata nende elustiilist. Seega, aeg on lõpetada vanade müütide uskumine ja näha muna kui tervislikku toitu!

Kui vajad tuge toitumise osas, siis vaata minu kodulehele, kust leiad lihtsa ja tervisliku toitumiskava: https://atomlifestyle.ee/toitumiskavad/

Kui tunned, et soovid oma elustiili muuta, kuid üksi ei oska ja vajad selleks juhendamist, siis võta minuga ühendust ja vaatame koos, kas minu mentorlusprogramm võiks olla sulle sobilik: https://atomlifestyle.ee/mentorlus/

Tervisliku elustiili edendaja

Indrek Saar

The post Mis värk selle munaga on? #41 appeared first on Atom Lifestyle.

Kortisool mängib olulist osa meie keha võitlus-või-põgenemise reaktsioonis, aidates meil reageerida kiireloomulistele olukordadele. Kuid kui stress on pikaajaline, jääb kortisooli tase kõrgeks ja see võib mõjutada meie toidu isusid. Uuringud on näidanud, et kõrge kortisooli tase võib suurendada isu magusa, rasvase ja soolase toidu järele. See on üks põhjus, miks stressirohketel aegadel võime end leida šokolaadi või kiirtoidu haardes!

Lisaks kortisoolile mõjutavad meie isusid ka teised hormoonid, nagu näiteks insuliin ja leptiin. Stress võib põhjustada insuliini tootmise muutusi, mis omakorda mõjutab meie veresuhkru taset. Madal veresuhkur võib tekitada tugevat magusaisu.

Seega, kui tunned end stressis ja märkad, et su isud muutuvad, võib see olla seotud sinu keha hormonaalsete muutustega. Kuigi vahetevahel end premeerida on OK, on oluline olla teadlik nendest muutustest ja leida tervislikke viise stressiga toimetulekuks.

Une, stressi ja kehakaalu salapärane seos.

Uni on see salapärane aeg, kui meie meeled puhkavad ja keha taastub. Aga kas oled kunagi mõelnud, kuidas uni võib mõjutada sinu kehakaalu ja stressi taset? Uuringud on avastanud, et need kolm tegurit on omavahel tihedalt seotud.

Esiteks, kui me ei saa piisavalt und, suureneb meie kehas greliini tootmine – seda tuntakse ka kui “näljahormooni”. Samal ajal väheneb leptiini, “küllastushormooni”, tase. Tulemus: me oleme näljasemad, kui tavapäraselt ning meil on raske tunda täiskõhutunnet. Kujuta ette, et sa ärkad pärast lühikest ööund ja tunned vastupandamatut soovi haarata suure šokolaadibatooni – see pole lihtsalt su mõte, need on sinu hormoonid!

Lisaks sellele, kui oleme unevõlas, suureneb meie kehas stressihormooni kortisooli tootmine. Nagu eelnevalt mainitud, võib kortisool suurendada isu magusa ja rasvase järele. See kujutab endast topelt ohtu meie kaalule.

Ja lõpuks, stress ise võib mõjutada meie une kvaliteeti. Kui oleme stressis, võib meil olla raskem uinuda ja sügavalt magada. See omakorda suurendab unevõlga ja kogu tsükkel hakkab uuesti pihta.

Ühes uuringus leiti, et inimestel, kes magasid vähem kui 7 tundi ööpäevas, suurenes risk kaalutõusuks ja ülekaalulisuseks.

Kuidas sellest nõiaringist välja murda? Hea algus oleks seada prioriteediks kvaliteetne uni ja leida viise stressi maandamiseks. Olgu see siis meditatsioon, sügav hingamine, liikumine või midagi muud, mis sulle sobib. Sest meie une, stressi ja kehakaalu vaheline seos on midagi, mida ei saa eirata.

Miks mõned inimesed stressi all kaalust alla võtavad, teised aga juurde?

Stress on tõepoolest üks keeruline nähtus. Kui tegemist oleks lihtsa valemiga, siis oleks meil kõigil sarnased reaktsioonid. Kuid miks mõned meist haaravad rasketel aegadel šokolaadi järele, samas kui teised kaotavad isu täielikult?

Esiteks on olemas kahte tüüpi stressi: äge ja krooniline. Äge stress on lühiajaline ja see võib pärssida isu, kuna meie kehas aktiveeruv võitle või põgene reaktsioon pärsib seedesüsteemi. Mõnele inimesele võib see tähendada isutust.

Kroonilise stressi korral on lugu teine. Pikaajalise stressi all võib meie keha toota rohkem kortisooli, mis, nagu eespool mainitud, võib suurendada isu ja eriti magusaisu.

Geneetika mängib samuti olulist rolli. Meie geneetika määrab osaliselt ära, kuidas me stressile reageerime ning kuidas see mõjutab meie isu ja ainevahetust. Lisaks võivad varasemad kogemused ja õpitud käitumismustrid mõjutada seda, kuidas me toiduga stressi maandame.

Mõned inimesed on õppinud kasutama toitu lohutusena, samas kui teised võivad seostada stressi ja toitu negatiivselt, vältides söömist pingelisel ajal. Seega kaalumuutused stressi ajal on iga inimese jaoks individuaalsed.

5 mõju, mida stress võib sinu toitumisharjumustega teha.

Stress on palju enamat kui lihtsalt murelikkus või närvilisus. See mõjutab tegelikult kogu meie organismi, kaasa arvatud seda, mida, millal ja kuidas me sööme. Siin on viis üllatavat või vähem üllatavamat viisi, kuidas stress võib sinu toitumisharjumusi kujundada:

1. Suurenenud magusaisu. Uuringud on näidanud, et stress võib tõsta veresuhkru taset, põhjustades omakorda magusaisu. Teadlased usuvad, et see võib olla seotud keha sooviga saada kiiret energiat stressirohkel ajal.
2. Vähemtundlikkus toidu maitse suhtes. Stress võib vähendada meie tundlikkust maitse suhtes, mis tähendab, et võime hakata eelistama intensiivsemalt maitsestatud toite. See võib selgitada, miks mõned inimesed tunnevad stressi all isu soolase või vürtsika toidu järele.
3. Kiiremad toidukorrad. Kui oleme stressis, võime kiirendada oma söömistempot, mis tähendab, et me ei anna endale piisavalt aega mõista, millal oleme täis. See võib omakorda viia ülesöömiseni.
4. Eelistus mugavustoidule. Stress võib suunata meid mugavustoidu poole. Uuringud on näidanud, et stressi ajal eelistavad inimesed sageli rasvaseid ja suhkrurikkaid toite, sest need stimuleerivad ajus tasukeskusi, pakkudes ajutist leevendust.
5. Unepuudus ja valesti ajastatud söömiskell. Stress võib mõjutada une kvaliteeti ja kestust, mis omakorda võib mõjutada meie sisemist söömiskella. Inimesed, kes magavad vähem, kipuvad tarbima rohkem kaloreid ja eelistavad suhkrurikkaid toite.

Iga inimese reaktsioon stressile on erinev ja selle mõju meie toitumisele varieerub. Oluline on olla teadlik stressi mõjust meie kehale ja leida tervislikke viise selle juhtimiseks. Olgu see siis tasakaalustatud toitumine, piisav uni või lõõgastustehnikate praktiseerimine – teadlikkus ja teadlikud valikud aitavad meil paremini hakkama saada ja hoida nii meie vaimset kui ka füüsilist tervist.

Kui vajad tuge toitumise osas, siis vaata minu kodulehele, kust leiad lihtsa ja tervisliku toitumiskava: https://atomlifestyle.ee/toitumiskavad/

Kui tunned, et soovid oma elustiili muuta, kuid üksi ei oska ja vajad selleks juhendamist, siis võta minuga ühendust ja vaatame koos, kas minu mentorlusprogramm võiks olla sulle sobilik: https://atomlifestyle.ee/mentorlus/

Tervisliku elustiili edendaja

Indrek Saar

The post Kas stress teeb sind paksuks? #39 appeared first on Atom Lifestyle.

Üldiselt võib rasvu jagada küllastunud, monoküllastumata ja polüküllastumata rasvadeks, samuti transrasvadeks. Iga tüüp mõjutab tervist erinevalt, seega on oluline mõista nende omadusi ja kuidas neid tarbida.

Küllastunud rasvu leidub peamiselt loomsetes toiduainetes nagu punane liha, või, juust ja seapekk. Viimase kümnendi jooksul on küllastunud rasvade tarbimise ohutuse kohta olnud palju arutelu. Kuigi mõned uuringud näitavad, et küllastunud rasvade tarbimine võib suurendada südamehaiguste riski, on ka teisi uuringuid, mis näitavad, et küllastunud rasvad ei pruugi olla südame-veresoonkonna haiguste peamine põhjus. Mõõdukas küllastunud rasvade tarbimine on tõenäoliselt ohutu enamiku inimeste jaoks, kuid tuleks valida kvaliteetsed allikad, nagu rohumaal kasvanud loomade liha ja piimatooted.

Monoküllastumata rasvad on südamele kasulikumad rasvad, mida leidub avokaados, pähklites, seemnetes ja taimeõlides nagu oliiviõli. Uuringud näitavad, et monoküllastunud rasvade tarbimine võib aidata vähendada südamehaiguste riski, parandada kolesterooli taset ja stabiliseerida veresuhkru taset. Monoküllastumata rasvade lisamine toidusedelisse on oluline samm tervislikuma toitumise poole.

Polüküllastumata rasvad sisaldavad oomega-3 ja oomega-6 rasvhappeid, mida keha ei suuda ise toota, mistõttu on need tuntud kui asendamatud rasvhapped. Oomega-3 rasvhapped on seotud põletiku vähendamise, südame tervise parandamise, aju funktsiooni toetamise ja vähiriski vähendamisega. Oomega-3 rasvhapete head allikad on rasvane kala nagu lõhe, makrell, sardiinid ja heeringas, samuti linaseemned, chia seemned ja kreeka pähklid. Oomega-6 rasvhapped on samuti olulised, kuid neid leidub paljudes töödeldud toiduainetes ja taimeõlides, nii et paljud inimesed saavad neist juba rohkem kui piisavalt. Liigne oomega-6 tarbimine võib põhjustada põletikku, seega on oluline jälgida tasakaalu oomega-3 ja oomega-6 rasvhapete vahel.

Transrasvad on enamasti tööstuslikult toodetud rasvad, mis tekivad taimeõlide osalise hüdrogeenimise tulemusena. Neid leidub töödeldud toiduainetes nagu margariin, kiirtoit, küpsised ja krõpsud. Transrasvad võivad tõsta halva LDL-kolesterooli taset ja langetada head HDL-kolesterooli taset, suurendades südamehaiguste riski. Enamik eksperte nõustub, et transrasvade tarbimist tuleks võimalikult palju vähendada.

Rasvade tarbimise seisukohast on oluline keskenduda kvaliteedile, mitte ainult kvantiteedile. Tervisliku toitumise põhimõtteid järgides on soovitatav vähendada töödeldud toiduainete tarbimist, mis sisaldavad transrasvu ja liigset oomega-6 rasvhappeid, ning suurendada südamesõbralike monoküllastumata rasvade ja oomega-3 rasvhapete tarbimist.

Rasvade roll seedimises on märkimisväärne. Rasvad aitavad kaasa toidu maitsele ja tekstuurile, muutes selle rahuldavamaks. Tervislikud rasvad, nagu monoküllastumata rasvad ja oomega-3 rasvhapped, aitavad toetada seedimist, parandades toitainete imendumist ja aidates meil end kauem täis tunda, mis aitab vältida ülesöömist.

Samuti on rasvad on kehale tähtsad energiaallikad, eriti kui süsivesikute tarbimine on piiratud, nagu ketogeense dieedi puhul. Sel juhul hakkab keha rasvu energiaks muundama, mida nimetatakse ketogeneesiks. Ketogeenne dieet võib pakkuda mitmeid tervisele kasulikke mõjusid, nagu kehakaalu langetamine, veresuhkru taseme kontroll, epilepsia ravi ja aju tervise toetamine. Kuigi ketogeenne dieet võib olla tervisele hea, tuleb seda teha hoolikalt ja läbimõeldult. Lisaks ei ole soovitatav ketogeenset dieeti pikaajaliselt järgida.

Siin on mõned soovitused tervislike rasvade tarbimiseks:

• Asenda töödeldud toiduained ja rafineeritud taimeõlid tervislike rasvade allikatega, nagu oliiviõli, avokaadoõli, kookosõli ja rohumaal kasvanud loomade piimatooted.
• Tarbi regulaarselt oomega-3 rasvhapete rikkaid toiduaineid, nagu rasvane kala, linaseemned, chia seemned ja kreeka pähklid. Samuti on soovitatav lisaks tarbida kvaliteetset oomega-3 kalaõli.
• Ära karda tarbida mõõdukas koguses küllastunud rasvu, kuid vali kvaliteetsed allikad, nagu rohumaal kasvanud loomade liha ja piimatooted.
• Vähenda transrasvu sisaldavate töödeldud toiduainete tarbimist, mis võivad tõsta südamehaiguste riski.
• Jälgi oomega-3 ja oomega-6 rasvhapete tasakaalu, vähendades töödeldud toiduainete ja rafineeritud taimeõlide tarbimist.

Rasvade mõistmine ja nende tervislike allikate tarbimine on oluline osa tasakaalustatud ja tervislikust toitumisest. Kuigi me peame olema teadlikud nende tarbimisest, ei tohiks me rasvu täielikult vältida. Tervislike rasvade tarbimine aitab meil saavutada paremat tervist, energiat ja elukvaliteeti.

Lõpuks on oluline mõista, et iga inimese toitumisvajadused on erinevad, seega peame kuulama oma keha ja valima toiduained, mis toetavad meie isiklikke tervise- ja heaolu eesmärke. Tervislike rasvade lisamine oma dieeti on vaid üks paljudest teguritest, mis aitavad meil saavutada tervislikku ja energilist eluviisi.

Kui vajad tuge toitumise osas, siis vaata minu kodulehele, kust leiad lihtsa ja tervisliku toitumiskava: https://atomlifestyle.ee/toitumiskavad/

Kui tunned, et soovid oma elustiili muuta, kuid üksi ei oska ja vajad selleks juhendamist, siis võta minuga ühendust ja vaatame koos, kas minu mentorlusprogramm võiks olla sulle sobilik: https://atomlifestyle.ee/mentorlus/

Tervisliku elustiili edendaja

Indrek Saar

The post Rasvad: sõbrad või vaenlased? #33 appeared first on Atom Lifestyle.

Proteiinipulbri vajalikkus:

Proteiin ehk valk on eluks hädavajalik makrotoitaine, mis aitab ehitada ja parandada lihaseid, luid, nahka ning hormoone. Kuid kas proteiinipulber on ainus võimalus selle kriitilise makrotoitaine tarbimiseks? Tegelikult mitte. Tervisliku toitumise korral saame enamasti piisavalt proteiini loomsetest ja taimsetest allikatest, nagu liha, kala, munad, piimatooted, kaunviljad ja pähklid. Proteiinipulber võib olla abiks, kui sul on raskusi oma proteiinivajaduste täitmisega toidu kaudu, kuid see pole alati hädavajalik.

Kui palju proteiini tuleks päevas tarbida?

Üldiselt soovitatakse täiskasvanutel tarbida minimaalselt 0,8 grammi proteiini kehakaalu kilogrammi kohta päevas. Näiteks kui sa kaalud 70 kg, peaksid tarbima 56 grammi proteiini päevas. Siiski võivad need vajadused varieeruda sõltuvalt sinu aktiivsuse tasemest, vanusest ja muudest teguritest. Treeninguga tegelevatel inimestel võib proteiinivajadus olla suurem, ulatudes kuni 1,2–2,0 grammini kehakaalu kilogrammi kohta päevas.

Proteiinipulbril on mitmeid eeliseid, mis võivad sind aidata tervisliku eluviisi eesmärkide saavutamisel:

• Mugavus: Proteiinipulber on kiire ja lihtne viis proteiinide tarbimiseks, eriti kui sul on kiire graafik või pole aega korraliku toidukorra valmistamiseks.
• Lihaste taastumine ja kasv: Uuringud on näidanud, et proteiinipulbri tarbimine pärast treeningut aitab kiirendada lihaste taastumist ja kasvu.
• Kaalulangetamine: Proteiin aitab suurendada täiskõhutunnet, mis võib aidata vähendada päevast kalorite tarbimist ja seega aidata kaasa kaalulangetamise juures.

Kuigi proteiinipulber võib olla kasulik, on oluline olla teadlik võimalikest kõrvalmõjudest:

• Seedeprobleemid: Mõned inimesed võivad kogeda kõhupuhitust, gaase või kõhukinnisust proteiinipulbri tarbimisel, eriti kui nad ei ole harjunud suure proteiinisisaldusega toiduga.
• Neeruprobleemid: Ülemäärane proteiinide tarbimine võib pikaajaliselt mõjutada neerufunktsiooni, eriti kui sul on juba neeruprobleeme. Konsulteeri arstiga, kui sa pole kindel, kui palju proteiini peaksid tarbima.
• Allergilised reaktsioonid: Mõned proteiinipulbrid sisaldavad allergeene, nagu piima, soja või muna. Kui oled nende toiduainete suhtes allergiline, vali hoolikalt proteiinipulber, mis ei sisalda neid koostisosi.

Kuidas siis proteiinipulbrit kõige efektiivsemalt kasutada? Siin on mõned näpunäited erinevate tervisliku eluviisi eesmärkide saavutamiseks:

• Lihaste taastumine: Tarbi proteiinipulbrit kohe pärast treeningut, et toetada lihaste taastumist ja kasvu. Soovikorral võid lisada koheselt ka mõned kiired süsivesikud nagu banaan või õun, et aidata kaasa lihaste glükogeeni varude täiendamisele.
• Tervislik snäkk: Kui sul on kalduvus rämpstoidu järele, proovi proteiinipulbriga valmistatud snäkke, nagu batoonid, küpsised või pannkoogid, et rahuldada isu ilma liigsete kalorite ja suhkruta.
• Kaalulangetamine: Asenda üks toidukord proteiinirikka smuutiga, mis sisaldab proteiinipulbrit, puuvilju, köögivilju ja tervislikke rasvu. See aitab suurendada täiskõhutunnet ja vähendada üldist kalorite tarbimist.

Siin on üks hea retsept:

Banaani-maasika valgusmuuti

Koostisosad:
– 150ml külma vett
– 20g banaani või maasika maitsega whey proteiinipulbrit
– 50g küpset banaani (viilutatud)
– 60g maasikaid (värskeid või külmutatud)
– 10g chia seemneid

Valmistamine:
– Aseta kõik koostisosad blenderisse. Blenderda kuni smuuti on ühtlane ja kreemjas. Vala smuuti klaasi ja naudi kohe.

Kalorid: 265 kcal
Valmistamise aeg: 5 minutit

Kui vajad tuge toitumise osas, siis vaata minu kodulehele, kust leiad lihtsa ja tervisliku toitumiskava: https://atomlifestyle.ee/toitumiskavad/

Kui tunned, et soovid oma elustiili muuta, kuid üksi ei oska ja vajad selleks juhendamist, siis võta minuga ühendust ja vaatame koos, kas minu mentorlusprogramm võiks olla sulle sobilik: https://atomlifestyle.ee/mentorlus/

Tervisliku elustiili edendaja

Indrek Saar

The post Proteiinipulber – Kas see on tõesti vajalik? #32 appeared first on Atom Lifestyle.

Esiteks, tervislik toitumine on nagu hea abielu – see nõuab pühendumust ja ettevalmistust. Üks võimalus selle saavutamiseks on planeerida oma nädalamenüü ette. Pühapäevaõhtused kokandusmaratonid võivad tunduda alguses tüütud, kuid kui te olete nädala keskel valmis sööma tervislikku lõunasööki, millel on rohkem värve kui Van Goghi maalil, siis tänate end hiljem.

Teiseks, muutke oma köök enda liitlaseks. Kujutage ette, et teie köök on nagu üks neist nutikatest nutitelefonidest, mis on alati valmis teid aitama. Varustage oma köök praktiliste tööriistadega, nagu tükeldajad, segistid ja aurutajad, mis muudavad tervisliku toidu valmistamise kiiremaks ja lihtsamaks. Ja ärge unustage neid imelisi säilituskarpe, mis võivad teie kodu muuta Tupperware’i peoks, kus kõik on oodatud, eriti teie tervislikud toiduained.

Kolmandaks, pange paika reegel, et “kiire” ei tähenda “ebaõnnestunud”. Kui teie päevad on nii kiired, et isegi kiirrongid tunduvad aeglased, siis valmistage ette lihtsaid retsepte, mis ei vaja kulinaarset diplomit. Salatid, smuutid, ühepotiroad ja võileivad võivad olla nii tervislikud kui ka lihtsad valmistada. Peaasi, et vältiksite võikaid kiirtoidurestorane, mis meelitavad teid oma säravate reklaamidega nagu sireenid meremeeste laevu.

Neljandaks, olge loominguline ja mänguline. Proovige uusi retsepte, lisage oma menüüsse värve ja maitseid ning pidage meeles, et tervislik toitumine ei tähenda ainult kapsalehtede närimist. Laske end inspireerida erinevatest köökidest, katsetage erinevate vürtsidega ning tehke oma taldrikul värvide ja tekstuuride paraad.

Viiendaks, sõbrunege oma sügavkülmikuga. See on nagu tuttav superkangelane, kes tuleb teid päästma, kui te pole jõudnud poest läbi käia või kui teil on vaja kiiret lahendust. Külmutatud köögiviljad, marjad ja muud tervislikud toiduained on suurepärane võimalus lisada kiiresti toitaineid oma toidukordadele. Hoidke neid alati käepärast, et saaksite need kuumaks lahinguks ette valmistada.

Kuuendaks, jagage oma tervisliku toitumise edulugu. Rääkige oma sõpradele ja kolleegidele, kuidas olete hakanud tervislikumalt toituma, ja laske neil imetleda teie uut energiat ja sära. Jagage oma retsepte ja näpunäiteid teistega ning saate vastutasuks veelgi rohkem inspiratsiooni.

Seitsmendaks, ärge unustage enda eest hoolitseda ja andke endale aega. Kiire elutempo tähendab sageli, et unustame enda vajadused, kuid tervislik toitumine ja enesehooldus peaksid olema meie prioriteedid. Hoolitsege enda eest, olge paindlik ja mõistke, et iga päev ei pruugi minna plaanipäraselt. Kui teil on aeg-ajalt ebatervislik toidukord, siis ärge heitke endale ette – homme on uus päev ja uued võimalused.

Lõppkokkuvõttes on tervisliku toitumise juurutamine kiire elutempoga töö ajal võimalik, kui leiate endale sobivad strateegiad ja hoiakud. Võtke aega planeerimiseks, olge loominguline, toetuge oma köögivarustusele ja õppige oma vigadest. Peagi avastate, et tervislik toitumine on palju lihtsam kui arvasite, ja teie keha tänab teid selle eest, et olete investeerinud enda tervisesse ja heaolusse.

Kui oled valmis tegema positiivseid muutusi oma elus ja liikuma tervislikuma elustiili suunas, siis just tänane päev on parim aeg astumaks esimesi samme sellel teekonnal. Atom Lifestyle on loonud parimad programmid tervislikuma elustiili saavutamiseks! 360 Programmi või 360 Active programmi abil saad kiirelt ja lihtsalt lisada oma igapäevaellu tervisliku struktuuri, mis aitab sul saavutada parema tervise, tunda end energilisemana ja boonusena vabaneda üleliigsetest kilodest.

Kui vajad tuge toitumise osas, siis vaata minu kodulehele, kust leiad lihtsa ja tervisliku toitumiskava: https://atomlifestyle.ee/toitumiskavad/

Kui tunned, et soovid oma elustiili muuta, kuid üksi ei oska ja vajad selleks juhendamist, siis võta minuga ühendust ja vaatame koos, kas minu mentorlusprogramm võiks olla sulle sobilik: https://atomlifestyle.ee/mentorlus/

Tervisliku elustiili edendaja

Indrek Saar

The post Kuidas süüa tervislikult isegi kiire elutempoga töö ajal #31 appeared first on Atom Lifestyle.

Keefir

Keefir on fermenteeritud piimajook, mis on rikas probiootikumide poolest. Need kasulikud bakterid aitavad tasakaalustada meie soolestiku mikrofloorat, parandades seeläbi seedimist ja toetades immuunsüsteemi. Keefirit on võimalus meil kõigil poest osta, kuid, miks mitte teha keefirit ise? Keefiri valmistamine on üsna lihtne: kõik, mida vajad, on keefiriseened (tavaliselt saadaval tervisepoodides) ja piim. Sega need kokku ning lase paar päeva toatemperatuuril seista. Seejärel kurna vedelik välja ja naudi!

Ingveri- ja sidrunitee

Ingveri- ja sidrunitee on tuntud oma põletikuvastaste ja antibakteriaalsete omaduste poolest. Ingver aitab kaasa seedimisele, leevendades kõhupuhitust ja krampe, samal ajal kui sidrun sisaldab palju C-vitamiini, mis tugevdab immuunsüsteemi. Valmista see jook nii: lisa tükike riivitud ingverit ja mõned sidruniviilud kuuma vette. Lase teel 5-10 minutit tõmmata, kurna ja naudi. Magustamiseks võid lisada mett või steviat.

Kombucha

Kombucha on teepõhine fermenteeritud jook, mis sisaldab hulgaliselt probiootikume ja muid tervisele kasulikke ühendeid. Kombucha aitab parandada seedimist, tugevdada immuunsüsteemi ning toetada üldist tervist. Kombucha valmistamiseks on vaja kombucha kääritamiseks mõeldud SCOBY-t (sümboolne koloonia bakteritest ja pärmseentest), teed ja suhkrut. Kääritamise käigus söövad bakterid ja pärm osa suhkrust ära, muutes joogi mõnusalt hapukaks ja tervislikuks.

Roheline smuuti

Rohelised smuutid on tervisliku eluviisi armastajate lemmikud, kuna need on täis vitamiine, mineraalaineid, antioksüdante ja kiudaineid. Need koostisosad aitavad mitte ainult parandada seedimist, vaid ka tugevdada immuunsüsteemi ja toetada üldist tervist. Rohelise smuuti valmistamiseks sega blenderis kokku tumerohelised lehtköögiviljad (nt lehtkapsas, spinat või lehtpeet), puuviljad (nt õun, banaan või ananass) ja vedelik (nt vesi, kookosvesi või mandlipiim). Võid lisada ka maitse järgi maitseaineid, nagu kaneel või ingver, ning tervislikke rasvu, nagu avokaado või chia seemned.

Kookosvesi

Kookosvesi on looduslikult magus ja toitev jook, mis sisaldab mitmeid elektrolüüte, nagu kaalium, naatrium ja magneesium. Need mineraalid aitavad säilitada keha vedelikutasakaalu, mis on oluline seedimise ja immuunsüsteemi toimimise jaoks. Kookosvett saab juua otse kookospähklist või osta poest valmis kujul. Sellele võid lisada ka maitse järgi marju, maitsetaimi või muid koostisosi, et muuta jook veelgi huvitavamaks ja tervislikumaks.

Aloe vera geeliga vesi

Aloe vera on taim, mida on juba aastasadu kasutatud seedimise parandamiseks ja immuunsüsteemi tugevdamiseks. Aloe vera sisaldab polüsahhariide, vitamiine ja mineraalaineid, mis aitavad leevendada põletikku, soodustada seedimist ja kaitsta organismi infektsioonide eest. Aloe vera geeli võib lisada veele, smuutidele või teistele jookidele. Võid osta ka valmis aloe vera mahla, kuid oluline on valida toode, mis ei sisalda lisatud suhkrut ega säilitusaineid.

Nende kuue tervisliku joogi proovimine ja oma igapäevasesse menüüsse lisamine võib aidata parandada seedimist ja tugevdada immuunsüsteemi. Kui oled otsustanud neid jooke proovida, siis ole kannatlik ja anna oma kehale aega harjuda uute maitsete ja koostisosadega. Nagu kõigi tervislike harjumuste puhul, on ka siin oluline järjepidevus.

Pea meeles, et kuigi need joogid on tervislikud ja toetavad seedimist ning immuunsüsteemi, ei tohiks neid pidada imerohuks ega asendada nendega mitmekesist ja tasakaalustatud toitumist. Need tervislikud joogid on mõeldud täiendama sinu toidulauda ning aitama säilitada keha heaolu, kuid toitumise aluseks peaks olema endiselt erinevate toidugruppide tasakaalustatud tarbimine.

Lisaks jookidele on oluline ka muud elustiili harjumused, nagu piisav füüsiline aktiivsus, hea unehügieen ja stressi juhtimine. Kõik need elemendid mängivad rolli sinu seedimise ja immuunsüsteemi tervises. Kombineerides tervislikke jooke tervisliku eluviisi ja tasakaalustatud toitumisega, annad oma kehale parima võimaluse nautida tervist ja heaolu.

Lõpetuseks võib öelda, et tervislikud joogid on suurepärane viis seedimise ja immuunsüsteemi tugevdamiseks, kuid oluline on neid vaadelda osana laiemast tervislikust elustiilist. Proovi neid jooke ja jälgi, kuidas su keha reageerib – võid avastada, et mõned neist sobivad sulle eriti hästi ja aitavad tõesti kaasa sinu heaolule. Nagu alati, kuula oma keha ja kohanda oma toitumist vastavalt sellele, mis sinu jaoks kõige paremini toimib.

Kui vajad tuge toitumise osas, siis vaata minu kodulehele, kust leiad lihtsa ja tervisliku toitumiskava: https://atomlifestyle.ee/toitumiskavad/

Kui tunned, et soovid oma elustiili muuta, kuid üksi ei oska ja vajad selleks juhendamist, siis võta minuga ühendust ja vaatame koos, kas minu mentorlusprogramm võiks olla sulle sobilik: https://atomlifestyle.ee/mentorlus/

Tervisliku elustiili edendaja

Indrek Saar

The post Tervislikud joogid, mis aitavad parandada seedimist ja tugevdada immuunsust #21 appeared first on Atom Lifestyle.

Lekkiv soolestik ehk leaky gut on seisund, kus soolestiku seinad muutuvad liiga läbilaskvaks, lastes läbi aineid, mida tavaliselt ei tohiks vereringesse jõuda. See võib viia mitmesuguste terviseprobleemideni, nagu põletik, toidutalumatus, allergiad, autoimmuunhaigused ja isegi vaimse tervise probleemid. Lekkiva soolestiku sümptomid võivad varieeruda, kuid kõige sagedasemad neist on seedeprobleemid, väsimus, nahaärritused ja peavalud.

Niisiis, miks on lekkiv soolestik tänapäeva maailmas suurenenud probleem? Üheks peamiseks põhjuseks on meie toitumine. Üks suurimaid patuoinaid on teraviljad, mis on muutunud meie igapäevase toidu oluliseks osaks. Teraviljade, eriti gluteeni sisaldavate, nagu nisu, rukis ja oder, ülemäärane tarbimine võib põhjustada soolestiku seinte kahjustusi ja suurendada nende läbilaskvust.

Gluteen on valk, mida leidub paljudes teraviljades, ja see annab taignale elastsuse. Paljudel inimestel võib gluteeni lagundamine olla keeruline, põhjustades soolestikus põletikku. See põletik võib kahjustada soolestiku rakke, muutes seina läbilaskvaks ja põhjustades lekkiva soolestiku sündroomi. Lisaks võib töödeldud toidu ülemäärane tarbimine suurendada soolestiku läbilaskvust, kuna need sisaldavad sageli lisaaineid ja keemilisi ühendeid, mis võivad soolestikku ärritada.

Teine oluline tegur lekkiva soolestiku suurenenud esinemissageduses on meie elustiil. Tänapäeva kiire tempo ja stressirohke eluviis mõjutavad meie keha, sealhulgas meie seedetrakti tervist. Stress võib põhjustada põletikku ja nõrgestada meie soolestiku barjääri, muutes selle vastuvõtlikumaks kahjustustele.

Samuti on antibiootikumide laialdane kasutamine osutunud lekkiva soolestiku üheks põhjustajaks. Kuigi antibiootikumid aitavad meil võidelda infektsioonidega, tapavad need ka meie soolestikus elavad kasulikud bakterid. See viib soolestiku mikrofloora tasakaalustamatusele, mis omakorda võib soodustada soolestiku seinte kahjustusi ja põletikku.

Veel üks lekkiva soolestiku arengut soodustav tegur on keskkonnamürgid, nagu pestitsiidid, kemikaalid toidus ja õhus, mis võivad meie soolestiku tervist kahjustada. Samuti võivad suitsetamine ja alkoholi tarbimine põhjustada soolestiku põletikku ja suurendada läbilaskvust.

Nüüd, kui meil on aimu lekkiva soolestiku põhjustest, vaatame, mida saame selle vältimiseks ja raviks teha. Üks olulisemaid samme on toitumise muutmine. Vähenda gluteeni sisaldavate teraviljade, töödeldud toidu ja suhkrurikaste toitude tarbimist ning suurenda köögiviljade, pähklite, seemnete ning tervislike rasvade osakaalu toidus.

Samuti on oluline hoida soolestiku mikrofloora tasakaalu. Probiootikumide tarbimine, kas toidulisandite või probiootiliste toitude, nagu hapukapsas, kimchi, keefir või jogurt, näol aitab suurendada soolestikus elavate kasulike bakterite hulka.

Võitle stressiga, kasutades lõõgastustehnikaid, nagu meditatsioon, jooga või hingamisharjutused. Ära alahinda une olulisust – kehv uni võib põhjustada põletikku ja halvendada seedetrakti tervist. Seega veendu, et saad piisavalt kvaliteetset und.

Lõpuks aita oma kehal võidelda keskkonnamürgitusega, vähendades kokkupuudet kahjulike kemikaalidega, lõpetades suitsetamise ja vähendades alkoholi tarbimist.

Lekkiv soolestik on tänapäeva maailmas tõepoolest üha suurenev probleem, kuid hea uudis on see, et saame selle vastu midagi ette võtta. Toitumise, elustiili ja stressi juhtimise muutustega saame aidata ennetada ja ravida lekkiva soolestiku sündroomi. Oluline on teada selle seisundi põhjuseid, et saaksime teha teadlikke valikuid oma tervise ja heaolu parandamiseks.

Kokkuvõttes võib lekkiv soolestik olla keeruline ja mõnikord häiriv probleem, kuid võttes arvesse toitumise ja elustiili muutusi, on võimalik leevendada selle sümptomeid ja parandada soolestiku tervist. Pööra tähelepanu oma keha märkidele ja kuula, mida see sulle ütleb. Tervislik soolestik on terve keha ja meele alustala, nii et investeeri enda tervisesse ja naudi paremat elukvaliteeti!

Kui vajad tuge toitumise osas, siis vaata minu kodulehele, kust leiad lihtsa ja tervisliku toitumiskava: https://atomlifestyle.ee/toitumiskavad/

Kui tunned, et soovid oma elustiili muuta, kuid üksi ei oska ja vajad selleks juhendamist, siis võta minuga ühendust ja vaatame koos, kas minu mentorlusprogramm võiks olla sulle sobilik: https://atomlifestyle.ee/mentorlus/

Tervisliku elustiili edendaja

Indrek Saar

The post Lekkiv soolestik: teraviljade mõju ja tänapäeva probleemid #19 appeared first on Atom Lifestyle.

• A ehk AUTOFAAGIA – See on organismis olevate kahjustatud rakkude puhastamise protsess, mille eesmärk on luua uusi ja tervislikumaid rakke. See aitab kaitsta näiteks infektsioonide, vähi, vananemise ja südamehaiguste eest.
• T ehk TOITAINERIKAS – ATOM toitumine pakub kõiki kasvuks ja taastumiseks vajalikke toitained, mis aitavad sul püsida tugevana ja tervena ning ennetada toitumisega seotud haigusi. See annab sulle energiat kogu päevaks.
• O ehk ORGAANILINE – ATOM toitumise eesmärk on propageerida päris toidu ehk võimalikult minimaalselt töödeldud toidu söömist, tänu millele on võimalik taastada keha normaalne hormonaalne tasakaal.
• M ehk MIKROBIOOM – See on kogu seedeelundkonna ökosüsteem, mis koosneb bakteritest ja erinevatest ühenditest, mida bakterid toodavad. Nad osalevad praktiliselt kõigis meie organismis toimuvates protsessides.

Tänapäeva toidu kvaliteet erineb suuresti sellest, mida sõid inimesed 80 aastat tagasi. Viimase paari aastakümne jooksul on puu- ja köögiviljade toitainete sisaldus märgatavalt vähenenud, mistõttu on eriti oluline jälgida, mida me sööme. Taldrikul erinevate värvide olemasolu aitab tagada, et saame vajalikke toitaineid erinevatest allikatest.

Söömise peamine eesmärk on anda kehale toitaineid, mida saab energiaks muundada. Meie ülesanne on valida õiged toiduained, ülejäänud töö teeb meie organism ise. Kahjuks on paljudel inimestel krooniline põletik, mis tuleneb halbadest toitumisharjumustest. Selleks, et olukorda parandada, peame muutma oma toitumisharjumusi.

Liigne süsivesikute tarbimine on üks suur probleem, mis põhjustab kroonilist põletikku. ATOM toitumise abil saame vähendada süsivesikute hulka dieedis ja aidata organismil taastuda pikaajalisest põletikust. Nii anname kehale võimaluse taastuda ja saavutada organismis tasakaal ehk homöostaas.

ATOM toitumise põhimõtted hõlmavad järgmisi aspekte:

• Ajaga piiratud söömine: See tähendab söömise koondamist kindla ajaakna jooksul, näiteks 8 tunni jooksul, et toetada keha loomulikke protsesse ja parandada tervist.
• Suhkru tarbimise vähendamine: Liigse suhkru tarbimise vähendamine aitab vältida veresuhkru kõikumisi, kaalutõusu ning vähendada krooniliste haiguste riski.
• Töödeldud toidu tarbimise vähendamine: Töödeldud toidud sisaldavad sageli lisatud suhkruid, soola ja ebatervislikke rasvu, mis võivad kahjustada tervist. Tervete toiduainete eelistamine aitab hoida keha toitainerikkas seisundis.
• Teraviljade tarbimise vähendamine: Teraviljade vähendamine dieedis võib aidata vähendada süsivesikute tarbimist ning soodustada seedimise ja põletiku paranemist.
• Makrotoitainete vahekorra tasakaalustamine: Oluline on leida sobiv tasakaal valkude, rasvade ja süsivesikute vahel, et toetada keha energiavajadusi ja ainevahetust.
• Puhta, toitainerikka ja kõhtu täitvate toiduainete söömise propageerimine: See tähendab keskendumist kvaliteetsetele toiduainetele, nagu puuviljad, köögiviljad, kaunviljad, pähklid ja seemned, mis aitavad tervist toetada ning hoiavad kauem täiskõhutunnet.

ATOM toitumise järgijad on märganud mitmeid positiivseid muutusi, sealhulgas:

• Normaalse veresuhkru taseme hoidmine: ATOM toitumine vähendab kõrge süsivesikusisaldusega toitude tarbimist, mis aitab vältida veresuhkru kõikumisi ja toetab ainevahetuse tervist.
• Magusaisu vähenemine: Suhkru ja töödeldud toidu vähendamine dieedis aitab leevendada magusaisu ja parandada toitumisharjumusi.
• Söögiisu vähenemine: Tervisliku makrotoitainete tasakaalu saavutamine aitab reguleerida söögiisu ja hoiab kauem täiskõhutunnet.
  HDL-kolesterooli taseme tõus: ATOM toitumine soosib tervislikke rasvu, mis võivad aidata tõsta “head” HDL-kolesterooli taset ja toetada südame tervist.
• Pikaajaline täiskõhutunne ja näksimise vähendamine: Toitainerikaste toitude söömine annab pikema täiskõhutunde, vähendades soovi näksida ebatervislikke toite.
• Töövõime, ajutegevuse ja keskendumisvõime paranemine: ATOM toitumine aitab parandada energiataset ja kognitiivseid võimeid, soodustades paremat töövõimet ja keskendumist.
• Rohkem energiat ja suurenenud lihasvastupidavus: Toitainerikas toitumine toetab keha energiavajadusi ja aitab suurendada lihaste vastupidavust.
• Une kvaliteedi paranemine: Tervislik toitumine aitab parandada hormonaalset tasakaalu ja stressi taset, mis võib kaasa aidata paremale une kvaliteedile.
• Naha, juuste ja küünte seisundi paranemine: Toitaineterikas toitumine tagab naha, juuste ja küünte tervise jaoks vajalikud vitamiinid ja mineraalid.
• Vaimse meelestatuse paranemine: ATOM toitumine võib leevendada stressi, ärevust ja depressiooni, parandades üldist vaimset heaolu.
• Kognitiivsete võimete suurenemine: Tervislik toitumine aitab parandada aju funktsiooni, mis võib omakorda suurendada kognitiivseid võimeid.

Kokkuvõttes on ATOM toitumine tõhus meetod, mis aitab parandada üldist tervist, kaasa arvatud kehakaalu langetamine, südame-veresoonkonna tervise edendamine ja aju funktsioonide toetamine. Selle toitumisviisi järgimine aitab säilitada normaalset veresuhkru taset, vähendada magusaisu, parandada töövõimet, suurendada energiat ja lihasvastupidavust ning parandada une kvaliteeti, naha, juuste ja küünte seisundit, vaimset meelestatust ning kognitiivseid võimeid.

Oluline on meeles pidada, et tervislik toitumine on pikaajaline pühendumine, mis nõuab järjepidevust ja enesedistsipliini. Kuid tulemused on seda väärt: parem tervis, elujõud ja heaolu. Ära pelga muutusi oma toitumises – iga väike samm loeb. Alguses võib ATOM toitumine tunduda keeruline, kuna enamikul meist on suhkrusõltuvus ja organism ei ole harjunud uue ja tervislikuma toitumiskavaga. Anna oma organismile kohanemiseks aega ja üsna pea avastad, kuidas ATOM toitumisest saab sinu elu üks lahutamatu osa ning suhkrusõltuvus saab lõplikult seljatatud.

Kui vajad tuge toitumise osas, siis vaata minu kodulehele, kust leiad lihtsa ja tervisliku toitumiskava: https://atomlifestyle.ee/toitumiskavad/

Kui tunned, et soovid oma elustiili muuta, kuid üksi ei oska ja vajad selleks juhendamist, siis võta minuga ühendust ja vaatame koos, kas minu mentorlusprogramm võiks olla sulle sobilik: https://atomlifestyle.ee/mentorlus/

Tervisliku elustiili edendaja

Indrek Saar

The post Mis on ATOM toitumine? #18 appeared first on Atom Lifestyle.