Kas köögiviljad on meile kasulikud? #43

Kas köögiviljad on meile kasulikud? Atom Lifestyle

Vastus sellele küsimusele ei tohiks olla raske ja seda teab igaüks et vastus on JAH. Kas sa oled aga selles vastuses 100% kindel? Kas julgeksid oma elu panti panna ja vanduda, et see on absoluutne tõde? Meile kõigile on õpetatud, et köögiviljad on kõige tervislikumad toiduained, mida süüa. Mis siis, kui tuleb hoopiski välja, et köögiviljad ei pruugigi inimesele üldse nii kasulikud olla ja kogu see köögivilja söömise vajalikkus on hoopiski tugevalt ülepaisutatud? Otsustasin seekordses artiklis pisut segadust sinu senistesse maailmavaadetesse tuua, esitledes teistsugust perspektiivi tervislikule toitumisele. Kui sa oled avatud meelega ja valmis uusi toitumisvõimalusi katsetama, siis sul ei tule seda igavat brokkolit mitte kunagi enam oma elus süüa. On ka teisi võimalusi!

 

Kui vaadelda olukorda taime vaatenurgast, siis väide, et “köögiviljad ei pruugi inimesele kasulikud olla”, tundub täitsa loogiline. Nimelt, köögiviljad on juuripidi maa sees ja neil ei ole mingitki võimalust põgeneda neid süüa himustava inimese või looma eest. Loomulikult ei soovi ükski köögivili ega taim, et keegi tuleks ja sööks nende lehti, varsi, juuri või seemneid (pähklid, teraviljad, kaunviljad). Seljuhul nad ei saaks ju paljuneda ja pärandada oma DNA-d järgmistele põlvkondadele. 

 

Üle 100 miljoni aasta kestnud evolutsiooni käigus, mil taimed on koos elanud loomade ja putukatega, on juurtega maa sees olevad taimed arendanud välja keemilised kaitsemehhanismid, et kaitsta end mitmesuguste elusolendite poolt söömise eest. Näiteks leidub ristõielistes taimedes nagu kapsastes isotiotsüanaati, mis suuremas koguses kahjustavad sinu kilpnääret. Spinat, rabarber, petersell ning tera- ja kaunviljad sisaldavad oksalaate, mis võivad pideva tarbimise korral soodustada neerukivide teket. Seller sisaldab furanokumariini, mis pideva tarbimise tagajärjel kuhjub sinu nahas ja põhjustab nahakahjustusi. Need on vaid mõned üksikud näited.

 

Palju on näiteid erinevatest taimedest, mis sisaldavad mürgiseid aineid, tõestades, et köögiviljade ja teiste taimsete toiduainete söömine ei pruugi alati olla nii kasulik, kui oleme seni arvanud. Kuigi loodus pakub ka taimi, millel on mingil määral ravitoime, kui neid väikeses koguses tarbida, näitab üldine pilt, et taimne toit võib mõnikord olla ka üsna kahjulik, eriti siis, kui seda süüakse rohkelt ja järjepidevalt. Seetõttu peaksid taimetoitlased olema eriti hoolikad, valides, mida ja kui suurtes kogustes nad tarbivad. 

 

Puuviljadega on teine lugu. Puuviljad on bioloogiliselt kohanenud selleks, et meelitada ligi loomi, sealhulgas linde ja imetajaid, kes neid söövad. Puuvilja söömise käigus neelavad loomad alla ka seemned, mis seejärel läbivad seedesüsteemi ja erituvad väljaheitega uude asukohta. See protsess aitab seemnetel levida laiemalt kui vaid emataime ümbruses, ning sageli on seemned kaetud kestaga, mis kaitseb neid seedimise ajal, võimaldades idanemist pärast väljutamist.

 

Kui sul on soov katsetada köögiviljade vaba toitumist, siis jäta mõneks ajaks kõik köögiviljad oma menüüst välja ja jälgi, kas tunned muutust oma tervises ja vaimses seisundis. Ka minu enda jaoks on see küllaltki uus lähenemine toitumisele ja olen alles eksperimenteerimise faasis. Minu peamisteks toiduaineteks on rohumaaveise liha, muna ja kõiksugused puuviljad. Saladuskatte all võin öelda, et ka patustamist kommide, krõpsu või muu kraamiga tuleb ikka iga nädal mitu korda sisse. Sellest hoolimata tunnen ma ennast väga hästi ja energiatase on kõrge. Peaasi, et üldine toitumine on kontrolli all, siis ei tee ka mõningane patustamine tervisele liiga. Järgi 80/20 reeglit! 80% tervislik ja 20% oma vaba valik.

 

Sellist toitumisviisi harrastades kerkib kindlasti õhku palju küsimusi, näiteks: “Kust saada seedimiseks ja oma mikrobioomi toetamiseks vajalikke kiudaineid, kui ma köögivilju ei tarbi? Vastus sellele on, et: Puuviljadest loomulikult. Teine küsimus kindlasti on, et: Kas kala või mereande peaksin ka iga nädal ikka sööma, et tervislikku oomega-3 rasvhapet saada? Vastus sellele on: Ei pea, munakollane ja punane liha sisaldavad seda piisavalt. Meie mered ja ookeanid on kahjuks inimtegevuse tagajärjel üsna reostunud ja seal paiknevate kunstlike kalakasvanduste ja üleüldse eriti suuremate kalade probleemiks on see, nad sisaldavad tihtipeale rohkelt toksiine, mikroplasti ja raskemetalle nagu elavhõbe. Kui sa aga tead ja usaldad kala algallikat, siis on kala kasulik, vastasel juhul jäta kala oma menüüst üldse välja!

 

Oleme nüüd jõudnud siiamaani, kus ma annan sulle täpsed näpunäited, kuidas sa saaksid ka enda peal köögiviljavaba dieeti eksperimenteerida. Selline toitumisviis ei ole minu enda välja mõeldud ja selle idee üks peamisi levitajaid tänasel päeval on Paul Saladino MD. 

 

Tarbi peamiselt vaid järgnevaid toiduaineid, soovitatavalt 3 toidukorda päevas ja kogustel piiranguid ei ole. Söö kõike nii palju kui keha nõuab: 

  1. Võimalikult kvaliteetne liha ja ilma igasuguste marineeringuteta, eelistatult punane liha, näiteks rohumaaveis. Kuumtöötle seda endale sobival viisil ja praadimisel kasuta oliiviõli, võid või kõige parem – veiserasva. Peale raputa Himaalaja soola/ meresoola ja pipart. Liha söö nii palju, et kõht korralikult täis saaks. 
  2. Maks, jällegi võimalikult kvaliteetne. Seda võiks süüa miinimum korra nädalas, aga mida rohkem, seda parem, kasvõi iga päev mõned tükid. Jah, ma tean, enamus inimesed sülitavad maksa kohe välja ja kui maksa maitse ei sobi, siis ära vägistama hakka, muidu läheb tervisliku toitumise tuhin sama kiirelt üle, kui see alata jõudis. Heaks alternatiiviks sellele on näiteks mõni toidulisand, mis sisaldab kuivatatud veisemaksa.
  3. Vabalt kasvatatud kanade munad. Söö neid iga päev ja nii palju kui soovid. Poest kvaliteetset muna naljalt ei leia, niiet pöördu kohaliku kanakasvataja poole.
  4. Puuviljad ja marjad- Enamjaolt kõik meil poodides olevad puuviljad ja marjad sobivad. Siia alla kuuluvad ka avokaado, oliivid ja kõrvitsalised (arbuus, melon, kurk), kuna neid klassifitseeritakse taimeteaduses puuviljadena. Söö neid palju kui soovid, aga väldi kuivatatud puuvilju ja marju.
  5. Toorpiim või toorkeefir. Levib igasugust hirmutavat infot, kuidas toorpiim on kahjulik ja põhjustab erinevaid haigusi. Ära lase sellisel infol ennast häirida ja võta hoopiski seisukoht, et toorpiim on täielik supertoit ja muideks sobilik ka neile kellel on laktoositalumatus. Laktoositalumatuse puhul alusta lihtsalt väiksemate kogustega.
  6. Mesi – eelistatult kohalikult mesinikult.

 

Ootan huviga igasugust tagasisidet sinu eksperimendist ja kui tekib täiendavaid küsimusi, siis vastan meeleldi. Kirjuta mulle indrek@atomlifestyle.ee

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Ostukorv0
There are no products in the cart!
Jätka ostlemisega
0

SINU ELU PARIM VORM ALGAB SIIT!

Liitu meie uudiskirjaga