Mis siis peamised muutused aastal 2025 olid? Keka õpetaja ameti panin maha, päris mitu korterit ehitasime vennaga nullist elamiskõlblikuks, kolisin mitu raundi ühest korterist teise, suutsin vapustava naise endale leida, võtsin päris mitu soojamaareisi ette ning ka ühe külmamaareisi ja tegelesin aktiivselt online coachimisega. Seda kõike lugedes tundub endalegi, et tüüp vapsee paigal ei suuda püsida, aga samas aasta oli pikk ja selline tunne on, et no mis suurt ma siis õigupoolest ikka tegin, tavakas ju. Noor poiss (kohe 37), pealehakkamist on ja miks mitte siis elada täpselt nii kuidas tahad. Eks tahtmised ja unistused on muidugi suuremad, nagu meil kõigil, aga antud hetkel peab ikka oma võimaluste piires enam-vähem elama.

Aastavahetusel ma endale suuri eesmärke ei seadnud. Mõtlesin pigem, et mida ma elult päriselt tahan. Mulle meeldiks võimalikult palju kuskil soojal maal olla, võõrast keelt purssida ja värskes õhus trenni teha. Selleks, et soojal maal saaks koguaeg olla, oleks raha vaja. Seega jõudsin järeldusele, et mulle meeldib raha! Kuidas aga raha saada nii, et ei peaks ennast mõne kindla töökohaga siduma ja saaks iseenda tööandja olla? Mul on selleks lausa kaks varianti tegelikult ja mõlemad toimivad, kui neisse piisavalt oma aega panustada. Esiteks olen ma aastaid juba aktsiaoptsioonidega kaubelnud – nii proff ma veel paraku ei ole, et kõik alati õnnestuks. On nii häid aegu, kui ka väga halbu aegu, nagu elus ikka. Seega põhisissetuleku allikana ma seda ei saa võtta. Teiseks olen ma personaaltreeningutega ja toitumisnõustamistega kolinud täielikult internetti ja teen online coachimist. See tähendab siis seda, et juhendan kliente veebi teel ja aitan neil korrastada toitumist, treeningut, unerežiimi ja ka vaimset poolt. Hea asi selle juures on see, et ma saan seda teha kus iganes ja millal iganes. Geograafilist ega ajalist piirangut ei ole.

See aga ei tähenda, et online treeneri töö oleks mingisugune meelakkumine. Üldsegi mitte! Esiteks tuleb ennast pidevalt sotsiaalmeedias pildis hoida, mis aitab uute klientideni viia. Teiseks peab ise ennast järjepidevalt vormis hoidma ja oma ellu suhtumisega teistele eeskujuks olema. Kolmandaks, peavad olema loodud head süsteemid, et suudaksin juhendada mitmeid kliente korraga. Selles suhtes on online coachimine töö nagu töö ikka, aga vähemalt olen ise enda peremees ja saan ise otsustada, kui palju ma oma aega ja ressursse sellesse panustan. Hetkel tunnen et purakat sees veel on ja kui sa soovid uuel aastal ennast tõsisemalt käsile võtta, siis ma võin paar klienti veel sellest kuust juurde võtta.

JA ONGI KÕIK (nagu vendadele Tiit ja Teet Kääpa meeldib öelda)

Olge tugevad!

The post 2025 aasta kokkuvõte #44 appeared first on Atom Lifestyle.

Kui vaadelda olukorda taime vaatenurgast, siis väide, et “köögiviljad ei pruugi inimesele kasulikud olla”, tundub täitsa loogiline. Nimelt, köögiviljad on juuripidi maa sees ja neil ei ole mingitki võimalust põgeneda neid süüa himustava inimese või looma eest. Loomulikult ei soovi ükski köögivili ega taim, et keegi tuleks ja sööks nende lehti, varsi, juuri või seemneid (pähklid, teraviljad, kaunviljad). Seljuhul nad ei saaks ju paljuneda ja pärandada oma DNA-d järgmistele põlvkondadele. 

Üle 100 miljoni aasta kestnud evolutsiooni käigus, mil taimed on koos elanud loomade ja putukatega, on juurtega maa sees olevad taimed arendanud välja keemilised kaitsemehhanismid, et kaitsta end mitmesuguste elusolendite poolt söömise eest. Näiteks leidub ristõielistes taimedes nagu kapsastes isotiotsüanaati, mis suuremas koguses kahjustavad sinu kilpnääret. Spinat, rabarber, petersell ning tera- ja kaunviljad sisaldavad oksalaate, mis võivad pideva tarbimise korral soodustada neerukivide teket. Seller sisaldab furanokumariini, mis pideva tarbimise tagajärjel kuhjub sinu nahas ja põhjustab nahakahjustusi. Need on vaid mõned üksikud näited.

Palju on näiteid erinevatest taimedest, mis sisaldavad mürgiseid aineid, tõestades, et köögiviljade ja teiste taimsete toiduainete söömine ei pruugi alati olla nii kasulik, kui oleme seni arvanud. Kuigi loodus pakub ka taimi, millel on mingil määral ravitoime, kui neid väikeses koguses tarbida, näitab üldine pilt, et taimne toit võib mõnikord olla ka üsna kahjulik, eriti siis, kui seda süüakse rohkelt ja järjepidevalt. Seetõttu peaksid taimetoitlased olema eriti hoolikad, valides, mida ja kui suurtes kogustes nad tarbivad. 

Puuviljadega on teine lugu. Puuviljad on bioloogiliselt kohanenud selleks, et meelitada ligi loomi, sealhulgas linde ja imetajaid, kes neid söövad. Puuvilja söömise käigus neelavad loomad alla ka seemned, mis seejärel läbivad seedesüsteemi ja erituvad väljaheitega uude asukohta. See protsess aitab seemnetel levida laiemalt kui vaid emataime ümbruses, ning sageli on seemned kaetud kestaga, mis kaitseb neid seedimise ajal, võimaldades idanemist pärast väljutamist.

Kui sul on soov katsetada köögiviljade vaba toitumist, siis jäta mõneks ajaks kõik köögiviljad oma menüüst välja ja jälgi, kas tunned muutust oma tervises ja vaimses seisundis. Ka minu enda jaoks on see küllaltki uus lähenemine toitumisele ja olen alles eksperimenteerimise faasis. Minu peamisteks toiduaineteks on rohumaaveise liha, muna ja kõiksugused puuviljad. Saladuskatte all võin öelda, et ka patustamist kommide, krõpsu või muu kraamiga tuleb ikka iga nädal mitu korda sisse. Sellest hoolimata tunnen ma ennast väga hästi ja energiatase on kõrge. Peaasi, et üldine toitumine on kontrolli all, siis ei tee ka mõningane patustamine tervisele liiga. Järgi 80/20 reeglit! 80% tervislik ja 20% oma vaba valik.

Sellist toitumisviisi harrastades kerkib kindlasti õhku palju küsimusi, näiteks: “Kust saada seedimiseks ja oma mikrobioomi toetamiseks vajalikke kiudaineid, kui ma köögivilju ei tarbi?“ Vastus sellele on, et: “Puuviljadest loomulikult“. Teine küsimus kindlasti on, et: “Kas kala või mereande peaksin ka iga nädal ikka sööma, et tervislikku oomega-3 rasvhapet saada?“ Vastus sellele on: “Ei pea, munakollane ja punane liha sisaldavad seda piisavalt.“ Meie mered ja ookeanid on kahjuks inimtegevuse tagajärjel üsna reostunud ja seal paiknevate kunstlike kalakasvanduste ja üleüldse eriti suuremate kalade probleemiks on see, nad sisaldavad tihtipeale rohkelt toksiine, mikroplasti ja raskemetalle nagu elavhõbe. Kui sa aga tead ja usaldad kala algallikat, siis on kala kasulik, vastasel juhul jäta kala oma menüüst üldse välja!

Oleme nüüd jõudnud siiamaani, kus ma annan sulle täpsed näpunäited, kuidas sa saaksid ka enda peal köögiviljavaba dieeti eksperimenteerida. Selline toitumisviis ei ole minu enda välja mõeldud ja selle idee üks peamisi levitajaid tänasel päeval on Paul Saladino MD. 

Tarbi peamiselt vaid järgnevaid toiduaineid, soovitatavalt 3 toidukorda päevas ja kogustel piiranguid ei ole. Söö kõike nii palju kui keha nõuab: 

1. Võimalikult kvaliteetne liha ja ilma igasuguste marineeringuteta, eelistatult punane liha, näiteks rohumaaveis. Kuumtöötle seda endale sobival viisil ja praadimisel kasuta oliiviõli, võid või kõige parem – veiserasva. Peale raputa Himaalaja soola/ meresoola ja pipart. Liha söö nii palju, et kõht korralikult täis saaks. 
2. Maks, jällegi võimalikult kvaliteetne. Seda võiks süüa miinimum korra nädalas, aga mida rohkem, seda parem, kasvõi iga päev mõned tükid. Jah, ma tean, enamus inimesed sülitavad maksa kohe välja ja kui maksa maitse ei sobi, siis ära vägistama hakka, muidu läheb tervisliku toitumise tuhin sama kiirelt üle, kui see alata jõudis. Heaks alternatiiviks sellele on näiteks mõni toidulisand, mis sisaldab kuivatatud veisemaksa.
3. Vabalt kasvatatud kanade munad. Söö neid iga päev ja nii palju kui soovid. Poest kvaliteetset muna naljalt ei leia, niiet pöördu kohaliku kanakasvataja poole.
4. Puuviljad ja marjad- Enamjaolt kõik meil poodides olevad puuviljad ja marjad sobivad. Siia alla kuuluvad ka avokaado, oliivid ja kõrvitsalised (arbuus, melon, kurk), kuna neid klassifitseeritakse taimeteaduses puuviljadena. Söö neid palju kui soovid, aga väldi kuivatatud puuvilju ja marju.
5. Toorpiim või toorkeefir. Levib igasugust hirmutavat infot, kuidas toorpiim on kahjulik ja põhjustab erinevaid haigusi. Ära lase sellisel infol ennast häirida ja võta hoopiski seisukoht, et toorpiim on täielik supertoit ja muideks sobilik ka neile kellel on laktoositalumatus. Laktoositalumatuse puhul alusta lihtsalt väiksemate kogustega.
6. Mesi – eelistatult kohalikult mesinikult.

Kui vajad tuge toitumise osas, siis vaata minu kodulehele, kust leiad lihtsa ja tervisliku toitumiskava: https://atomlifestyle.ee/toitumiskavad/

Kui tunned, et soovid oma elustiili muuta, kuid üksi ei oska ja vajad selleks juhendamist, siis võta minuga ühendust ja vaatame koos, kas minu mentorlusprogramm võiks olla sulle sobilik: https://atomlifestyle.ee/mentorlus/

Tervisliku elustiili edendaja

Indrek Saar

The post Kas köögiviljad on meile kasulikud? #43 appeared first on Atom Lifestyle.

Tänapäeva toidulaud on aga drastiliselt muutunud ja muutus on toimunud liiga lühikese aja jooksul. Meie organism ei ole kohastunud tarbima sellist toitu, mida poodides paraku kõige enam saadaval on. Poelettide vahel ringi vaadates tundub mulle, et umbes 80% toiduainetest on tugevalt töödeldud ning sisaldavad rohkelt peidetud või peitmata suhkrut, säilitusaineid ja muid kunstlikke lisandeid. See kontrast meie esivanemate aegse ja tänapäevase toitumise vahel toob esile olulise arutelu tervisliku toitumise ja elustiili üle. Ehkki me ei saa ega peaks püüdma täielikult jäljendama küttide ja korilaste toitumist, on meil siiski võimalik õppida nende toitumisharjumustest, et parandada oma tervist. 

Muutused toitumisharjumustes peaksid algama juba lapsepõlvest. Laste õppimisvõime on kõrge, ja nad omandavad käitumismustreid eeskätt oma vanematelt. Seega kandub lapsevanemate vastutus kaugemale, kui vaid hetkeliste vajaduste rahuldamine. See hõlmab tervislike toitumisharjumuste juurutamist ja eeskuju näitamist. Kui lapsevanemate suhtumine toitumisse on hooletu või lähtutakse mentaliteedist “ah küll siis vaatame, kui asi päris käest hakkab minema”, peegeldub see suhtumine ka lastes. Nad võtavad omaks samad harjumused, nähes neid normaalsena. Me kõik soovime oma lastele vaid parimat eksole? Aga kui tuleb järjekordne hommik ja sa pakud oma lapsele hommikuhelbeid või röstsaia, siis kas parem valik ei oleks hoopis mitte mõned munad keeta, neid ise süüa ja ka lapsele pakkuda? Ärgem jäägem vaid soovide juurde oma lapsele parimat pakkuda vaid päriselt pakkuge ka! 

Lapsed enamjaolt ei tea mis on tervislik, me arvame, et nad teavad, aga nad päriselt ka ei tea. Olles ise õpetaja ja treener, siis ma olen lapsi aeg-ajalt toitumise vallas testinud. Minu tüüpiline küsimus on, et mis sa täna söönud oled ja kuna lapsed ei taha ka väga halba muljet mulle jätta, siis toovad nad välja enda arvates pigem tervislikumad toidud, mida nad päeva jooksul tarbinud on: “hommikul sõin putru ja võileiba, siis koolis lõuna väga ei maitsenud, aga ma sõin vähemalt magustoidu ära ja leiba panin ka tasku täis, peale selle oli mul kotis üks õun ja hea küll tunnistan üles natuke sõin kommi ka, aga suhkruga jooke ma täna ei joonud!” Minu esimene küsimus sellist menüüd vaadates on, et kus on valgud? Minu arvates on üks olulisemaid puudujääke nii laste kui ka täiskasvanute toitumises valkude ebapiisav tarbimine päeva jooksul. Kui valke ei saada piisavalt, kiputakse seda vajakajääki kompenseerima süsivesikuterikka toiduga. 

Mis asi see valk õigupoolest on, millest lapsed tihtipeale kuulnudki pole, kuid mida nad peaksid rohkem tarbima? Valk on toitaine, mis toetab keha kasvu, parandab kudesid ja on hädavajalik laste arenguks. Kui keha saab pikema aja jooksul liiga vähe valku, põhjustab see lihasmassi vähenemist, immuunsüsteemi nõrgenemist ja kasvupeetust. Kõige paremad valgu allikad on näiteks punane liha, linnuliha, muna, mereannid, pähklid, kodujuust ja kala. Siinkohal tahan rõhutada muna tähtsust, mis minu jaoks on asendamatu osa hommikusöögist, ja punane liha, eriti rohumaal kasvatatud veise- või ulukiliha, mille tervislikkust on raske sõnadesse panna. 

Rohumaal kasvatatud veise- või ulukiliha on rikas mitmesuguste vitamiinide ja mineraalainete poolest. Lisaks leidub selles kreatiini, mis on oluline lihastele, aidates tõsta füüsilist võimekust. Kreatiin toetab ka aju tööd, avaldades positiivset mõju lapse arengule. See soodustab energiatootmist kehas ning aitab parandada nii mõtlemisvõimet kui ka õppimisoskust.

Sellest artiklist võiks kaasa võtta järgmised mõtted: Tee oma toiduvalikuid mõeldes ka sellele, mida sõid meie esivanemad – kütid ja korilased. Nende dieet peegeldab tõenäoliselt üht kõige tervislikumat toitumisviisi. Oluline on suurendada nii enda, kui ka oma laste valgu tarbimist, et vältida terviseprobleeme nagu: luude hõrenemine, lihasmassi kadu, immuunsüsteemi nõrgenemine, juuste, naha ja küünte probleemid, kasvupeetus lastel, ainevahetuse probleemid ja kaalutõus, mis kõik võivad olla põhjustatud valkude ebapiisavast tarbimisest. Tee endale normiks päeva jooksul kasvõi 1 muna süüa ja leia ka aega nädala jooksul punast liha tarbida. See aitab tagada valkude piisava tarbimise, toetades nii sinu kui su pere tervist.

Kui vajad tuge toitumise osas, siis vaata minu kodulehele, kust leiad lihtsa ja tervisliku toitumiskava: https://atomlifestyle.ee/toitumiskavad/

Kui tunned, et soovid oma elustiili muuta, kuid üksi ei oska ja vajad selleks juhendamist, siis võta minuga ühendust ja vaatame koos, kas minu mentorlusprogramm võiks olla sulle sobilik: https://atomlifestyle.ee/mentorlus/

Tervisliku elustiili edendaja

Indrek Saar

The post Toitumisõpetus esivanematelt #42 appeared first on Atom Lifestyle.

Kust sai alguse muna ja kolesterooli tõusu vahelise seose jutt?

Kõik algas 20. sajandi keskpaigast, kui südame-veresoonkonna haiguste hüppeline kasv hakkas muret tekitama, eriti arenenud riikides. Uurimaks selle põhjuseid, heitsid teadlased pilgu toitumisharjumustele.

Tol ajal tehti palju avastusi, ja üks kuulsamaid nende seas oli Dr. Ancel Keys, kes tõi esile seose dieedi, kolesterooli ja südamehaiguste vahel. Munakollane, olles kolesteroolirikas, seati automaatselt kahtlustuse alla. Selle tulemusel soovitasid esialgsed toitumisjuhised vähendada või täielikult piirata kolesterooli tarbimist, mis hõlmas ka munade piiramist.

Ent see on hea näide sellest, kuidas esialgsed teaduslikud järeldused vajavad aja jooksul kohandamist ja täpsustamist. Tänapäevased uuringud on näidanud, et kuigi muna sisaldab kolesterooli, ei tõsta see enamiku inimeste veres oleva kolesterooli taset. Tegelikult on muna, koos selle toitva munakollasega, oma toiteväärtuse poolest üks rikkamaid toiduaineid üldse. Praegune teadus kinnitab, et muna on tervisliku toitumise kindel osa. Kuigi oleme saavutanud selguse muna ja kolesterooli suhte osas, on vanadel müütidel paraku kombeks aeglaselt hääbuda.

Mitu muna päevas võib süüa, enne kui see ebatervislikuks muutuks? 

See kõik sõltub kindlasti iga inimese eesmärkidest ja elustiilist. Aktiivse eluviisiga inimesed, nagu mina, kes regulaarselt jõutreeninguga tegelevad, vajavad rohkem proteiini. Seetõttu söön ma igal hommikul keskmiselt 5-8 muna. Ja nii olen ma toitunud juba üle kahe aasta. Vaatamata sellele, et minu igapäevane munade tarbimine võib tunduda kõrge või mõne jaoks isegi ebanormaalne või kahjulik, on minu tervisenäitajad suurepärased ning ka kolesteroolitase püsib normi piires.

Olen lugenud ka kulturistidest, kes oma tippaegadel tarbisid 50-100 muna päevas, ja kolesteroolitaseme probleemidest pole neil juttugi olnud. Aga kõik me pole tippsportlased, ja tavalisele inimesele, kelle füüsiline aktiivsus piirdub õhtuste jalutuskäikudega, soovitaksin isiklikult süüa 1-3 muna päevas.

Mis tegelikult kolesterooli tõstab?

Vastupidiselt levinud arusaamadele ei ole peamine süüdlane mitte rasvad ega muna, vaid liigsed süsivesikud. Erinevalt munast, mis sisaldab kasulikke toitaineid, võivad liigselt töödeldud süsivesikud nagu sai, küpsised, kiirpuder, magustatud jogurt või valmispasta põhjustada veresuhkru taseme kõikumisi, mis omakorda võivad tõsta “halva” LDL-kolesterooli taset. Seega, kui sinu soov on hoida oma kolesteroolitase kontrolli all, siis tasub hinnata kogu toidulauda, mitte keskenduda vaid munadele.

Kas ma peaksin muna söömist piirama, kui ma vanemaks jään?

Ei ole vahet, olgu sul vanust 15 või 75 aastat: muna ning sealt saadav proteiin on kehale hädavajalik. Tegelikult on nii, et mida vanemaks inimene saab, seda suuremaks muutub tema proteiinivajadus. See on seotud sellega, et vanusega kaotab inimkeha järk-järgult lihasmassi. Vananedes lihasmassi vähenemine on loomulik protsess, kuid sellele saad sa ise piiri panna, süües proteiinirikkaid toite. Proteiini tarbimine aitab mitte ainult säilitada lihaseid, vaid ka toetada nende taastumist ja kasvu.

Soovituslik proteiini kogus varieerub sõltuvalt inimese aktiivsuse tasemest ja vanusest. Tavaliselt soovitatakse täiskasvanutel tarbida 0,8-1 gramm proteiini kilogrammi kehakaalu kohta päevas. Siiski võivad need, kes on aktiivsemad või vanemad, vajada kuni 1,2– 2 grammi proteiini kilogrammi kehakaalu kohta päevas. Kui sa tegeled aktiivselt spordiga või soovid säilitada tugevat lihasmassi vanemas eas, tasub kindlasti oma toidumenüüd vastavalt kohandada.

Mida muna sisaldab?

Muna on tõeline toitainete allikas, paljud nimetavad seda isegi supertoiduks, pakkudes enamikke vitamiine ja mineraalaineid, mida inimene vajab. Näiteks leiame munast B-vitamiinid, vitamiinid D, E ja K, samuti mineraalained nagu seleen, fosfor, tsink ja raud. Üks väheseid vitamiine, mida muna ei sisalda on C-vitamiin, seega on lisaks munale oluline süüa ka C-vitamiini rikkaid toiduaineid nagu näiteks kiivi, paprika, sõstrad või sidrun.

Mõelgem hetkeks linnupojale, kes kasvab munas. Ta saab kõik vajalikud toitained munast, mis on loodud tagama tema täieliku arengu. Ja see, mis on hea linnupoja kasvamiseks, on kindlasti kasulik ka meile. Seega, muna ei ole mitte ainult maitsev, vaid ka tervislik valik meie igapäevaseks toiduks.

Ehk saime nüüd munast natuke selgust. Aastate jooksul on munade tarbimine olnud ümbritsetud erinevatest müütidest ja eksiarvamustest, eriti seoses kolesterooliga. Kuna muna on üks toitainerikkamaid toiduaineid, pakkudes proteiine, vitamiine ja mineraalaineid, muudab see selle suurepäraseks valikuks igas vanuses inimestele, olenemata nende elustiilist. Seega, aeg on lõpetada vanade müütide uskumine ja näha muna kui tervislikku toitu!

Kui vajad tuge toitumise osas, siis vaata minu kodulehele, kust leiad lihtsa ja tervisliku toitumiskava: https://atomlifestyle.ee/toitumiskavad/

Kui tunned, et soovid oma elustiili muuta, kuid üksi ei oska ja vajad selleks juhendamist, siis võta minuga ühendust ja vaatame koos, kas minu mentorlusprogramm võiks olla sulle sobilik: https://atomlifestyle.ee/mentorlus/

Tervisliku elustiili edendaja

Indrek Saar

The post Mis värk selle munaga on? #41 appeared first on Atom Lifestyle.

Kõige olulisem tegevus peale ärkamist on vedelikku tarbida. Organism on peale öist kosutavat und vedeliku ning mineraalainete defitsiidis. Joo esmalt üks klaasitäis tavalist kraanivett ning teise klaasitäiega toimi nii: pigista klaasi üks terve sidrun, lisa veerand teelusikatäit Himaalaja soola ja täida ülejäänud klaas veega. Ära lase soola halvast mainest ennast kõigutada ja jäta meelde, et sool on tervislik ja vajalik, eriti Himaalaja sool või meresool. Sool = mineraalained. Peale seda joo soovi korral kohvi või teed. Kofeiini tarbimine on tervislik hommiku algus, kuid ära tee seda enam peale 14.00, muidu ei pruugi öösel und tulla. Kindlasti ära unusta ka päeva jooksul vedelikku tarbida. Hoia veepudel alati läheduses ja jälgi, et sinu veepudelisse oleks kindlasti lisatud ka Himaalaja soola. Tavalise vee tarbimine eriti liigtarbimine võib kasu asemel hoopis kahju teha.

Esimene toidukord söö alles siis, kui kõht tühjaks läheb. Hommikusöögiga kiiret ei ole ja kui isu ka ei ole, siis hommikuti sööma ei pea! Meie kõigi organismid on erinevad ning kui osad on kohe hommikul väga näljased, siis teistel läheb võib-olla alles kella 12.00 paiku kõht tühjaks. Mõlemad variandid on okeid ja enne kui kõht väga tühi ei ole ei pea ka midagi sööma. Inimene suudab kuu aega ka ilma söömata olla ning kui öeldakse, et hommikul peab kindlasti sööma, kuna su organism on näljas, see on ebatervislik ja sa sured üsna kohe ära, siis see on üks suur vale. Kerge näljatunne on pigem kasulik, see hoiab ka vaimu virgena. Mis kasutegur on aga hommikul mitte söömisel sinu kaalukaotusele? Mida kauem esimese toidukorraga venitad, seda pikem on aeg, mil sinu organism on rasvapõletusrežiimil ja kehas olevat rasva kasutatakse energiaallikana. See on üks väheseid viise, kuidas kõhul olevast polstrist lahti saada. Meie organism on väga tark ja vastupidav ning nälga ta ennast ei jäta.

Mida siis süüa, kui esimene toidukord kätte jõuab? Kindlasti mitte vitamiinidega täidetud niinimetatud tervislikke hommikuhelbeid, sest ega me enam 5. aastased ei ole ja meil on võimalus paremaid valikuid teha. Kui me räägime soovist kaalu kaotada, siis samuti jäta oma hommiku menüüst välja puder, võileivad ning igasugused saiakesed. Need toiduained sisaldavad rohkelt süsivesikuid ja süsivesikud jäägu parem hilisemaks päeva osaks. Hommikusöögilauas süsivesikutele kohta ei ole. Ka mina, kellel kaaluprobleeme enam ei ole, ei alusta hommikuid süsivesikurikaste toitudega. Mida siis süüa hommikusöögiks? Hommikuid alusta valgu ja rasvarikkalt. Söö muna, liha või näiteks maitsestamata Kreeka jogurtit, kuhu saad ise vitamiinidest pakatavaid marju peale puistada. Kui sulle tundub vale alustada hommikut näiteks lihakäntsakat järades, siis sa paraku eksid. See ei ole traditsiooniline hommiku algus, aga see on väga okei, head isu! Samuti söö muna nii palju kui jaksad. Tõsi, muna sisaldab kolesterooli ja kui arst on sulle öelnud, et sul on kõrge kolesteroolitase ning sa kardad seetõttu muna süüa, siis võta hetk ja rahune, sest muna ei tõsta organismis olevat kolesteroolitaset. Sinu kõrge kolesterool on tingitud liigselt töödeldud toitude ning suhkru rikaste toitude tarbimisest. Jäta muna rahule, see on vitamiinipomm!

Järgmine soovitus riivab ilmselt taimetoitlaste maailmavaadet. Taimetoitlaste ja lihasööjate vahel on alati üks suur pahandus ja võitlus olnud. Erinevatel inimestel ongi erinevad arvamused ja kelle elustiiliks on olla taimetoitlane, siis see on igaühe enda otsus, mina kritiseerima ei tule. Kuna aga see artikkel on minu arvamuslugu, siis minu soovitus on järgmine: Söö julgelt liha! Eriti veel punast liha, milles on enamik vitamiine ja mineraalaineid, mida inimesel tarvis on ja mida sinu organism väga hästi omastada oskab. Jah, ma tean, punasele lihale on teatud põhjustel jällegi väga halb maine tekitatud, aga las ta olla, ebatäpne halb maine ei riku õiget meest. Söö ka võimaluse korral rohkelt maksa. Maksa ma liigitaks täitsa supertoitude kategooriasse. Üks tervislik lõuna või õhtusöök näeb välja selline: rohumaaveise steik kartuli, riisi, tatra või köögiviljadega. Õhtusöögi võid ka näiteks nii lahendada, et ostad poest suure paki ribisid, sööd palju süda lustib ja pärast võid veel soovi korral tervislikest rasvhapetest pakatavaid pistaatsiapähkleid peale näksida. Lihtne ja tervislik.

Järgmist kaalulangetamise soovitust sa suure tõenäosusega ilmselt kuulnud ei ole – Söö vähem puuvilju! Puuviljad sisaldavad küll vitamiine, mineraalaineid ning kiudaineid, kuid kaalulangetamise kohapealt sisaldavad nad liialt suhkrut. Sa saad suhkruid niikuinii igalt poolt. Enamus toiduainetesse on suhkrut peidetud, isegi nendesse, kuhu on paki peale kirjutatud öko või tervisetoode. Loe alati pakendi tagaküljel olevat toitumisalast teavet ja veendu oma silmaga, et sinna liigselt suhkrut ei oleks lisatud. Muidu saad suure tõenäosusega petta ja ei saa aru, miks kehakaal aina tõusutrendi näitab. 5g lisatud suhkrut tähendab maakeeli 1 kuhjaga teelusikatäis suhkrut. Kaalualandamise juures on problemaatiline ka puuviljamahlade tarbimine. Näiteks, kui sa arvad, et värskelt pressitud apelsinimahla tarbimine on sinu tervisele kasulik, siis eksid sõbrake – see on sama kasulik kui coca-cola joomine. Nendes mahlades puuduvad puuviljades leiduvad kiudained, mis tähendab, et suhkur imendub vereringesse kiiremini, põhjustades veresuhkru taseme äkilist tõusu. Kui ka sinu ülejäänud toidulaud on süsivesikuterikas, siis ei pea enam väga kaua ootama, kui märku hakkavad endast andma pidev väsimus, kõrge kolesteroolitase, eeldiabeet ja muud tervisehädad. Samuti on näiteks vähirakkude peamiseks toiduks suhkur. See toitumisalane soovitus: söö rohkelt puu- ja köögivilju on osaliselt vale. Õigem oleks, et söö rohkelt köögivilju ja natuke ka puuvilju. Köögivilju võid tõepoolest süüa nii palju kui sisse mahub. Osta koju peakapsas, lõika see viiludeks ja söö seda nii tihti ja nii palju kui jaksad. Paprikat söö ka – see on c-vitamiini pomm ja c-vitamiin aitab haigusi eemale hoida.

Toitumise kohapealt annan veel viimaseks soovituseks tarbida mõningaid toidulisandeid. Öeldakse küll, et tervisliku toitumise juures ei ole tarvis toidulisandeid kasutada. Siiski on mul mõned soovitused, mida ma ise tarbin ja soovitan ka kõigile teistele. Esimene toidulisand, mida võiks iga inimene aasta läbi võtta on D-vitamiin. Seda vitamiini teame me kõik ja pikemalt pole vaja siinkohal peatuda. See on vajalik sinu lihastele, luudele, närvisüsteemile, immuunsüsteemile ja üleüldisele tervisele. Minu soovitus on päevas tarbida minimaalselt 4000 IU-d. Suurepärane oleks, kui tarbid D-vitamiini preparaati, millesse on lisatud sisse ka K2 vitamiin. Sellega tagad parema imendumise. Kui sul on juba D-vitamiini puudus, siis tarbi paar kuud 10 000 IU-d päevas ja lase oma näidud uuesti üle vaadata. Teine toidulisand, mida igapäevaselt tarbida on Oomega-3 rasvhapped. Kui sulle helistab keegi malbe häälega naisterahvas ja pakub toidulisandit, kus on sees kõik Oomega-3,6 ja 9, siis keeldu viisakalt. Oomega 6-te ja 9-t saame me niikuinii erinevatest toiduainetest liialt palju. Tänapäeva toidulaua probleemiks on just Oomega-3 rasvhappe ja Oomega-6 rasvhappe ebaühtlane vahekord. Oomega-3 taseme tõstmine oma organismis võib tuua märgatavaid positiivseid muutusi sinu üldises tervises. Siinkohal keelan ka kõigil ära taimeõlidega toiduvalmistamise või margariini tarbimise, sest need on reaalsed mürgid ja ei sobi inimestele. Organism saab üleliia Oomega 6 rasvhappeid, samuti tekitab see organismis põletikulisi seisundeid ja häirib hormoonide tööd. Selle asemel kasuta tumedas klaaspudelis olevat extra virgin oliiviõli ja taluvõid. Kolmas toidulisand, mida soovitan lisaks tarbida on magneesium. Eriti veel kui tegeled treeningutega, sul on raske füüsiline töö või sul on probleeme magama jäämisega. Uneprobleemide korral tarbi oraalselt või pihusta magneesiumi preparaati endale jalgadele umbes 30 minutit enne magama minekut. Kui unega on kõik hästi, siis tekita endale harjumus mis tahes ajal päeva jooksul magneesiumi tarbida. Magneesiumil on mitusada olulist funktsiooni sinu organismis, nii et ära alahinda magneesiumi vajalikkust! Muideks ilma magneesiumita ei saa ka D-vitamiin organismis imenduda.

Nüüd, kui oled oma senises toitumises muudatused sisse viinud on aeg trenni teha. Järgnev soovitus kõlab kindlasti vastuoluliselt, kuid ma seletan, kui loogiline see tegelikult on. Kui soovid kaalu kaotada, siis ära käi jooksmas, ega jaluta pikki vahemaid! Kui see on sinu elustiil ja sa väga naudid neid tegevusi, siis palun väga, aga kui sa teed seda vaid selleks, et kaalu kaotada ning see on sinu jaoks kohustus, siis lõpeta, sa ei pea sellega endale lisastressi tekitama, on ka paremaid mooduseid. Selle asemel liitu mõne rühmatreeninguga, hakka jõusaalis käima või tee kodus jõutreeningut. Treeningud ei pea üldse pikalt kestma. Piisab kasvõi 30-40 min päevas ja 3-4 korda nädalas. Märksõnaks siinkohal on “jõutreening”. Jõutreening suurendab lihasmassi, mis omakorda kiirendab ainevahetust isegi puhkeolekus, aidates rohkem kaloreid põletada. Elu läheb oluliselt lihtsamaks, kui sul on suurem lihasmass – kalorid põlevad iseenesest. NB. Sa ei pea olema kulturist, piisab juba natukesest muutusest sinu kehakompositsioonis! Kui sa käid jooksmas või kõnnid pikki vahemaid, siis paraneb sul kardiovaskulaarne vastupidavus, mis on ka väga oluline. Jõutreening on aga see, mis aitab sul päriselt ning oluliselt efektiivsemalt kaalu kaotada. Kui sa oled mees või võimsa ülakehaga naine, siis võta endale näiteks eesmärgiks teha iga päev 50 kätekõverdust. Naisterahvale või proportsioonist väljas olevate jalgadega meestele soovitan teha iga päev 50 kükki. Väike lisakohustus, aga see võib olla suure mõjuga.

Ära alahinda und ja muuda oma senine mõtteviis: “magamine on nõrkadele” ümber mõtteviisiks: “magamine teeb tugevaks”. Üksnes kvaliteetne ööuni aitab sul parandada päeva jooksul kahjustunud rakke. Magamisest ja une tähtsusest on palju räägitud ja kui sul esineb uneprobleeme või sooviksid selle kohta põhjalikumalt teada, siis soovitan lugeda raamatut: Miks me magame? Une ja unenägude vägi, autor Matthew Walker.

Viimaseks tegevuseks soovitan sul kaardistada kõik oma stressi allikad ning nendega ükshaaval tegeleda. Pikaajaline stress ja sealt edasi arenev depressioon põhjustab teadupärast enamikel inimestest ülekaalu. Liigne stress suurendab tihtipeale kiirtoidu ja muu ebatervisliku tarbimist ja vähendab füüsilist aktiivsust. Sellises seisundis on sul lihtsalt suva mida sa sööd ja liikuda ei viitsi ammuilma. Sa oled teadlik oma ebatervislikest valikutest ja tead ka üsna hästi, mida tegelikult tegema peaks, aga vaimu jõudu selleks ei ole. Samuti põhjustab stress stressihormooni ehk kortisooli taseme tõusu, mis aeglustab ainevahetust ja soodustab rasva ladestumist. Muideks, isegi siis, kui sa järgid kõiki tervisliku toitumise reegleid, aga oled ise tugevas stressis või depressioonis ei hakka su kaal suure tõenäosusega langema. Su organism on ellujäämisrežiimil ja hoiab kõigest kahe käega kinni, eriti kehal olevast rasvast. Nii, et enne kaalulangetamist tuleb paratamatult stressi allikatega tegeleda. Muidugi mõjub paljudele inimestele stress ka vastupidiselt, igasugune toidu isu kaob ära ning kehakaal langeb mühinal. Oh seda õnne, kehakaal langeb nagu muuseas. See on aga siililegi selge, et see ei ole tervislik kaalulangetamine ning sellist metoodikat me siin ei propageeri.

Toonitan lõpetuseks veel üle, et kõik need soovitused on minu nägemus, kuidas tervislikult kaalus alla võtta ja samaaegselt ka aastaid tervena elada. Kui mõni soovitus riivab sinu senist maailmavaadet, siis on väga teretulnud ka igasugune tagasiside. Ühtset tõde ei ole olemas ja eks iga inimene valib enda jaoks parima võimaliku tee. Kes aga plaanib, minu soovitustel põhinevat teed minna, siis esimese asjana tee endale lubadus uuel aastal tervislikumat elustiili järgima hakata, teiseks hakka oma senises elustiilis muutusi sisse viima ja kolmandaks ole järjepidev.

Kui vajad tuge toitumise osas, siis vaata minu kodulehele, kust leiad lihtsa ja tervisliku toitumiskava: https://atomlifestyle.ee/toitumiskavad/

Kui tunned, et soovid oma elustiili muuta, kuid üksi ei oska ja vajad selleks juhendamist, siis võta minuga ühendust ja vaatame koos, kas minu mentorlusprogramm võiks olla sulle sobilik: https://atomlifestyle.ee/mentorlus/

Tervisliku elustiili edendaja

Indrek Saar

The post Kuidas lisakilodest päriselt lahti saada? #40 appeared first on Atom Lifestyle.

Kortisool mängib olulist osa meie keha võitlus-või-põgenemise reaktsioonis, aidates meil reageerida kiireloomulistele olukordadele. Kuid kui stress on pikaajaline, jääb kortisooli tase kõrgeks ja see võib mõjutada meie toidu isusid. Uuringud on näidanud, et kõrge kortisooli tase võib suurendada isu magusa, rasvase ja soolase toidu järele. See on üks põhjus, miks stressirohketel aegadel võime end leida šokolaadi või kiirtoidu haardes!

Lisaks kortisoolile mõjutavad meie isusid ka teised hormoonid, nagu näiteks insuliin ja leptiin. Stress võib põhjustada insuliini tootmise muutusi, mis omakorda mõjutab meie veresuhkru taset. Madal veresuhkur võib tekitada tugevat magusaisu.

Seega, kui tunned end stressis ja märkad, et su isud muutuvad, võib see olla seotud sinu keha hormonaalsete muutustega. Kuigi vahetevahel end premeerida on OK, on oluline olla teadlik nendest muutustest ja leida tervislikke viise stressiga toimetulekuks.

Une, stressi ja kehakaalu salapärane seos.

Uni on see salapärane aeg, kui meie meeled puhkavad ja keha taastub. Aga kas oled kunagi mõelnud, kuidas uni võib mõjutada sinu kehakaalu ja stressi taset? Uuringud on avastanud, et need kolm tegurit on omavahel tihedalt seotud.

Esiteks, kui me ei saa piisavalt und, suureneb meie kehas greliini tootmine – seda tuntakse ka kui “näljahormooni”. Samal ajal väheneb leptiini, “küllastushormooni”, tase. Tulemus: me oleme näljasemad, kui tavapäraselt ning meil on raske tunda täiskõhutunnet. Kujuta ette, et sa ärkad pärast lühikest ööund ja tunned vastupandamatut soovi haarata suure šokolaadibatooni – see pole lihtsalt su mõte, need on sinu hormoonid!

Lisaks sellele, kui oleme unevõlas, suureneb meie kehas stressihormooni kortisooli tootmine. Nagu eelnevalt mainitud, võib kortisool suurendada isu magusa ja rasvase järele. See kujutab endast topelt ohtu meie kaalule.

Ja lõpuks, stress ise võib mõjutada meie une kvaliteeti. Kui oleme stressis, võib meil olla raskem uinuda ja sügavalt magada. See omakorda suurendab unevõlga ja kogu tsükkel hakkab uuesti pihta.

Ühes uuringus leiti, et inimestel, kes magasid vähem kui 7 tundi ööpäevas, suurenes risk kaalutõusuks ja ülekaalulisuseks.

Kuidas sellest nõiaringist välja murda? Hea algus oleks seada prioriteediks kvaliteetne uni ja leida viise stressi maandamiseks. Olgu see siis meditatsioon, sügav hingamine, liikumine või midagi muud, mis sulle sobib. Sest meie une, stressi ja kehakaalu vaheline seos on midagi, mida ei saa eirata.

Miks mõned inimesed stressi all kaalust alla võtavad, teised aga juurde?

Stress on tõepoolest üks keeruline nähtus. Kui tegemist oleks lihtsa valemiga, siis oleks meil kõigil sarnased reaktsioonid. Kuid miks mõned meist haaravad rasketel aegadel šokolaadi järele, samas kui teised kaotavad isu täielikult?

Esiteks on olemas kahte tüüpi stressi: äge ja krooniline. Äge stress on lühiajaline ja see võib pärssida isu, kuna meie kehas aktiveeruv võitle või põgene reaktsioon pärsib seedesüsteemi. Mõnele inimesele võib see tähendada isutust.

Kroonilise stressi korral on lugu teine. Pikaajalise stressi all võib meie keha toota rohkem kortisooli, mis, nagu eespool mainitud, võib suurendada isu ja eriti magusaisu.

Geneetika mängib samuti olulist rolli. Meie geneetika määrab osaliselt ära, kuidas me stressile reageerime ning kuidas see mõjutab meie isu ja ainevahetust. Lisaks võivad varasemad kogemused ja õpitud käitumismustrid mõjutada seda, kuidas me toiduga stressi maandame.

Mõned inimesed on õppinud kasutama toitu lohutusena, samas kui teised võivad seostada stressi ja toitu negatiivselt, vältides söömist pingelisel ajal. Seega kaalumuutused stressi ajal on iga inimese jaoks individuaalsed.

5 mõju, mida stress võib sinu toitumisharjumustega teha.

Stress on palju enamat kui lihtsalt murelikkus või närvilisus. See mõjutab tegelikult kogu meie organismi, kaasa arvatud seda, mida, millal ja kuidas me sööme. Siin on viis üllatavat või vähem üllatavamat viisi, kuidas stress võib sinu toitumisharjumusi kujundada:

1. Suurenenud magusaisu. Uuringud on näidanud, et stress võib tõsta veresuhkru taset, põhjustades omakorda magusaisu. Teadlased usuvad, et see võib olla seotud keha sooviga saada kiiret energiat stressirohkel ajal.
2. Vähemtundlikkus toidu maitse suhtes. Stress võib vähendada meie tundlikkust maitse suhtes, mis tähendab, et võime hakata eelistama intensiivsemalt maitsestatud toite. See võib selgitada, miks mõned inimesed tunnevad stressi all isu soolase või vürtsika toidu järele.
3. Kiiremad toidukorrad. Kui oleme stressis, võime kiirendada oma söömistempot, mis tähendab, et me ei anna endale piisavalt aega mõista, millal oleme täis. See võib omakorda viia ülesöömiseni.
4. Eelistus mugavustoidule. Stress võib suunata meid mugavustoidu poole. Uuringud on näidanud, et stressi ajal eelistavad inimesed sageli rasvaseid ja suhkrurikkaid toite, sest need stimuleerivad ajus tasukeskusi, pakkudes ajutist leevendust.
5. Unepuudus ja valesti ajastatud söömiskell. Stress võib mõjutada une kvaliteeti ja kestust, mis omakorda võib mõjutada meie sisemist söömiskella. Inimesed, kes magavad vähem, kipuvad tarbima rohkem kaloreid ja eelistavad suhkrurikkaid toite.

Iga inimese reaktsioon stressile on erinev ja selle mõju meie toitumisele varieerub. Oluline on olla teadlik stressi mõjust meie kehale ja leida tervislikke viise selle juhtimiseks. Olgu see siis tasakaalustatud toitumine, piisav uni või lõõgastustehnikate praktiseerimine – teadlikkus ja teadlikud valikud aitavad meil paremini hakkama saada ja hoida nii meie vaimset kui ka füüsilist tervist.

Kui vajad tuge toitumise osas, siis vaata minu kodulehele, kust leiad lihtsa ja tervisliku toitumiskava: https://atomlifestyle.ee/toitumiskavad/

Kui tunned, et soovid oma elustiili muuta, kuid üksi ei oska ja vajad selleks juhendamist, siis võta minuga ühendust ja vaatame koos, kas minu mentorlusprogramm võiks olla sulle sobilik: https://atomlifestyle.ee/mentorlus/

Tervisliku elustiili edendaja

Indrek Saar

The post Kas stress teeb sind paksuks? #39 appeared first on Atom Lifestyle.

Miks superseeriad toimivad?

Üks peamisi põhjuseid, miks superseeriad on nii tõhusad, on see, et need võimaldavad südame löögisagedusel püsida kõrgel. See soodustab kalorite põletamist ja aeroobse vastupidavuse arengut. Aeroobne vastupidavus on võime teha kardiovaskulaarset tegevust pikema aja vältel ilma väsimata. Kõrgem südame löögisagedus mitte ainult ei põleta rohkem kaloreid, vaid parandab ka kardiovaskulaarset tervist.

Lisaks eelpool mainitud eelistele sunnivad superseeriad keha lihasgruppe töötama koos. Kui teed superseeriat, töötavad antagonistlikud lihasgrupid koos – see tähendab, et kui ühed lihased töötavad, saavad teised puhata (näiteks treenides esireit, puhkab tagareis ja pärast vastupidi). See dünaamika võimaldab treeningul olla intensiivsem ja tõhusam, kuna lihased on pidevas tegevuses ning samaaegu on neil võimalus ka taastuda.

Superseeriate tõhususele jõusaalis viitavad ka teaduslikud uuringud. Ühes sellises katses jagati osalejad kahte rühma, kus üks kasutas superseeriate tehnikat ja teine traditsioonilist treeninglähenemist. Tulemused olid silmapaistvad – superseeriate rühm näitas märkimisväärselt paremaid tulemusi lihaskasvus ning kardiovaskulaarses vastupidavuses lühema aja jooksul. See toetab ideed, et superseeriate abil saab tõhusamalt treenida.

Veel üks uuring, mis keskendus ajakokkuhoiule, näitas, et superseeriate tehnikat kasutanud osalejad lõpetasid oma treeningud märkimisväärselt kiiremini – keskmiselt 50% varem kui traditsioonilist tehnikat kasutanud rühm. Samal ajal saavutati sarnaseid või isegi paremaid tulemusi.

Atom Lifestyle ja superseeriad

Kui oled otsustanud lisada superseeriate tehnikat oma treeningutesse, siis Atom Lifestyle saab sind aidata. Meie treeningkavad sisaldavad enamasti vaid superseeriaid. Kõik meie kavad on koostatud professionaalse personaaltreeneri poolt, kes mõistab superseeriate tehnikate tõelist jõudu ja nende mõju.

Superseeriad ei ole lihtsalt järjekordne jõusaali trend, mida proovida ja seejärel kõrvale heita. Nende tehnikate tõhusust kinnitavad teaduslikud uuringud ja paljude jõusaali külastajate isiklikud kogemused. Kui tunned, et oled treeningute osas jõudnud platoo faasi või soovid lihtsalt suurendada oma treeningu intensiivsust, on superseeriate kasutuselevõtt suurepärane võimalus.

Nagu iga treeningmeetodiga, tuleks ka superseeriaid teha teadlikult. Kui tunned, et vajad asjatundlikku juhendamist, on Atom Lifestyle treeningkavad just sinu jaoks. Meie kavadel on iga harjutuse juures ka videoõpetus ning samuti on eraldi välja kirjutatud kuidas harjutusi korrektselt sooritada.

Külasta meie veebilehte: https://atomlifestyle.ee/treeningkavad, kus leiad erineva raskusastmega treeningkavasid nii naistele, kui ka meestele.

Meie filosoofia on lihtne: hea treening ei tähenda ainult raskuste tõstmist, vaid ka õigeid valikuid ja tehnikaid. Proovi superseeriaid astumaks uuele tasemele!

Kui vajad tuge toitumise osas, siis vaata minu kodulehele, kust leiad lihtsa ja tervisliku toitumiskava: https://atomlifestyle.ee/toitumiskavad/

Kui tunned, et soovid oma elustiili muuta, kuid üksi ei oska ja vajad selleks juhendamist, siis võta minuga ühendust ja vaatame koos, kas minu mentorlusprogramm võiks olla sulle sobilik: https://atomlifestyle.ee/mentorlus/

Tervisliku elustiili edendaja

Indrek Saar

The post Superseeriad jõusaalitreeningus: Uue ajastu cheat code? #38 appeared first on Atom Lifestyle.

Hiljuti lugesin Darren Hardy raamatut “Liitvõimendus”, mis andis mulle sügava arusaama väikeste, järjepidevate sammude jõust. Kuigi idee tundub lihtne, on selle taga peidus võimas psühholoogiline ja praktiline mõte, mida igaüks meist saab oma igapäevaelus kasutada.

Mõtle hetkeks oma suurimatele eesmärkidele. Võib-olla soovid kaotada 10 kg, joosta maratoni või saavutada rahu ja selgust igapäevaelus. Nende eesmärkideni jõudmine võib tunduda tohutult suur ja hirmutav. Samuti ei tule tulemused üleöö. Siit tulevadki mängu väikesed sammud.

Miks väikesed sammud töötavad?

Väikesed sammud on hõlpsasti saavutatavad. Kui mõelda, et peaksid jooksma ilma treenimata juba järgmine nädal maratoni, siis see on peaaegu et võimatu tegevus. Kuid kui mõelda, et peaksid iga päev, kuu aega järjest lihtsalt 10 minutit jooksma, siis see tundub palju teostatavam. See kuu 10 minutit, järgmine kuu 20 jne. Kuni lõpuks oled valmis ka maratoni jooksma. Nagu näed, see kõik nõuab järjepidevust, mis lõpuks peale teatud aja möödumist viib suurte saavutusteni.

Kuna väikesed sammud on lihtsamini teostatavad, on suurem tõenäosus, et sa nendega ka jätkad. Alustades näiteks jõusaalitreeningutega 5 korda nädalas ja 2 tundi päevas põled sa üsna kiiresti läbi. Selline lähenemine ei ole kuigi mõistlik. Alusta pigem 2 korda nädalas ja 1 tund päevas. Nagu Hardy oma raamatus kirjutab, on edukuse võtmeks järjepidevus. See on nagu liitintress: alguses ei pruugi sa palju näha, kuid aja jooksul kasvab ja võimendub mõju.

Iga kord, kui teed väikese sammu ja näed, et oled edukas, kasvab sinu enesekindlus. See innustab sind jätkama ja võtma ette suuremaid väljakutseid.

Näiteid väikestest sammudest

Kui soovid parandada oma toitumisharjumusi, on seal palju lihtsaid viise, kuidas alustada. Üks suurepärane võimalus on keskenduda ühele harjumusele korraga. Näiteks võid alustada igapäevase suhkrurikka magustoidu asendamisest puuviljaga. Mitte ainult ei paku puuviljad magusat maitset, vaid nad on ka täis vitamiine, mineraale ja kiudaineid. Kui oled selle harjumuse omaks võtnud, proovi juua rohkem vett ja vähendada karastusjookide tarbimist. Või vali iga päev üks roheline köögivili, mida lisada oma toidule.

Aktiivsuse suurendamiseks ei ole vaja kohe spordiklubiga liituda või maratoniks treenida. Alusta lihtsast: võta eesmärgiks jalutada iga päev 10 minutit. See võib tunduda vähe, kuid need 10 minutit mitte ainult ei suurenda sinu füüsilist aktiivsust, vaid annavad ka vaimset lõõgastust ja aitavad vähendada stressi. Kui tunned, et oled valmis suuremaks väljakutseks, pikenda oma jalutuskäike, jookse või tee kodus keharaskusega treeningut.

Vaimse tervise parandamiseks ei pea sa olema meditatsiooni ekspert. Leia lihtsalt iga päev 5 minutit mediteerimiseks või sügavaks hingamiseks. Need tegevused aitavad sul end maandada ja keskenduda. Lisaks meditatsioonile võid proovida ka päeviku pidamist, kuhu iga päev kirjutad üles, mille eest oled tänulik, või mida oled õppinud.

Kõige olulisem on meeles pidada, et väikeste sammude eesmärk on vähendada vastupanu ja teha muutusi lihtsamaks. Vali tegevus, mis on nii väike, et sa ei leiaks vabandust seda mitte teha. Ja kui oled ühe väikese sammu edukalt ellu viinud, lisa veel üks! Nii kujunevad aja jooksul harjumused, mis viivad sind suuremate eesmärkideni.

Kokkuvõtteks

Võib tunduda, et väikesed sammud ei vii kaugele. Kuid nagu raamat “Liitvõimendus” tõestab, on just need sammud, mis aja jooksul annavad suurimad tulemused. Ära lase suurtel eesmärkidel end hirmutada. Alusta täna, tee väike samm ja näe, kuidas need kuhjuvad ja viivad sind sinu suurimate unistuste täitumiseni.

Kui vajad tuge toitumise osas, siis vaata minu kodulehele, kust leiad lihtsa ja tervisliku toitumiskava: https://atomlifestyle.ee/toitumiskavad/

Kui tunned, et soovid oma elustiili muuta, kuid üksi ei oska ja vajad selleks juhendamist, siis võta minuga ühendust ja vaatame koos, kas minu mentorlusprogramm võiks olla sulle sobilik: https://atomlifestyle.ee/mentorlus/

Tervisliku elustiili edendaja

Indrek Saar

The post Kuidas väikeste sammudega jõuda suurte tulemusteni #37 appeared first on Atom Lifestyle.

Migreeni rünnakud võivad kesta mõnest tunnist kuni kolme päevani, oluliselt mõjutades inimese töövõimet, suhteid ja üldist elukvaliteeti. Migreeni põhjuste osas on teadlased veel lõplikke järeldusi tegemas, kuid on tõestatud, et geneetiline eelsoodumus ja keskkonnategurid mängivad olulist rolli.

See blogipostitus keskendub migreeni leevendamisele läbi tervisliku elustiili. Kuigi migreeni ei saa täielikult “ravida”, on mitmeid strateegiaid, mis aitavad vähendada rünnakute sagedust ja raskust. Mõned neist strateegiatest on lihtsad elustiili muutused, mida saab teha iga päev.

Mis on migreen?

Migreen on neuroloogiline haigus, mida iseloomustab tugevate, tihti ühepoolselt lokaalsete peavalude episoodiline esinemine. Need peavalud kestavad tavaliselt neli kuni 72 tundi ning on sageli kombineeritud iivelduse, oksendamise ning valguse ja heli suhtes tundlikkuse suurenemisega.

Väärib märkimist, et migreen pole lihtsalt tavaline peavalu. Sellel on oma iseloomulikud tunnused ja sümptomid, mis eristavad seda teistest peavalude tüüpidest. Migreeni peavalud on tavaliselt väga tugevad, sageli kirjeldatakse neid kui pulseerivaid või tuikavaid. Peavalud paiknevad tavaliselt ühel pea poolel, kuigi need võivad mõjutada mõlemat poolt.

Mõnedel inimestel võib enne migreenihoogu tekkida niinimetatud aura – rida neuroloogilisi sümptomeid, mis tekivad tavaliselt 20–60 minutit enne peavalu. Aura võib hõlmata nägemishäireid (nt välgatused, mustad laigud), kõnehäireid, nõrkustunnet või tuimust ühes kehapooles või mõnes kehaosas.

Kuigi migreeni põhjused ja mehhanismid on teadusele veel täielikult selgitamata, on teada, et see mõjutab inimese närvisüsteemi, veresooni ja keemilisi protsesse ajus.

Tervisliku elustiili elementide kasutamine migreeni leevendamisel

Elustiili mõjud migreenile on keerulised ja individuaalsed. Iga inimene on erinev ning seega võivad ka vallandajad – ehk tegurid, mis migreenihoogu esile kutsuvad – varieeruda oluliselt. Teatud elustiili harjumused võivad migreenihooge esile kutsuda või nende raskust suurendada, samas kui teised võivad aidata neid ennetada või leevendada.

Tervislik toitumine

Migreeni vallandajad on erinevatel inimestel erinevad, kuid mõnedel toiduainetel on teadaolevalt migreeni vallandav toime. Nende hulka kuuluvad näiteks alkohol (eriti punane vein), kofeiin, šokolaad, tsitrusviljad, töödeldud toiduained, ja teatud juustud. Ebaregulaarne toitumine või toidukordade vahelejätmine võib samuti migreeni esile kutsuda. Proovige hoiduda potentsiaalsetest vallandajatest ja püüdke süüa regulaarselt, et hoida veresuhkru taset stabiilsena. Mõned inimesed on leidnud abi migreeni päeviku pidamisest, et tuvastada isiklikke toiduga seotud vallandajaid.

Füüsiline aktiivsus

Ehkki äärmuslik või harjumatu füüsiline koormus võib mõnel juhul migreeni vallandada, on regulaarne mõõdukas treening osutunud efektiivseks viisiks migreeni sageduse ja raskuse vähendamiseks. Kõige olulisem on valida tegevus, mis sulle meeldib ja mida saad teha regulaarselt. Võib-olla on see kõndimine, ujumine, jooga või rattasõit – peaasi, et see on mõõduka intensiivsusega ja sobib sinu füüsilisele vormile.

Stressi juhtimine

Stress on üks suurimaid migreeni vallandajaid. Kuid stressi juhtimise tehnikad, nagu lõõgastusharjutused, hingamistehnikad, jooga, meditatsioon, tai chi või lihtsalt mõne rahuliku hobi nautimine, võivad aidata vähendada stressi mõju. Samuti võivad abiks olla regulaarne füüsiline aktiivsus ja piisav uni.

Piisav uni

Une puudumine või liigne uni võivad mõlemad migreeni vallandada, seega on oluline leida endale sobiv uni. Püüa magada 7–9 tundi ööpäevas ja püüa hoida magamamineku ja ärkamise aeg võimalikult regulaarne, ka nädalavahetustel. Hea unehügieen – nagu magamistoa pimedaks muutmine, elektrooniliste seadmete vältimine enne magamaminekut ja mugava voodi ja padja kasutamine – võib samuti aidata parandada une kvaliteeti.

Kokkuvõte

Migreenihooge võivad esile kutsuda mitmesugused tegurid, alates stressist ja unepuudusest kuni teatud toitude ja jookideni. Selles postituses oleme keskendunud sellele, kuidas tervislik elustiil võib aidata migreeni leevendada.

Tõstsime esile neli elustiili valdkonda, mis võivad migreeni mõjutada: toitumine, füüsiline aktiivsus, stressi juhtimine ja uni. Tervislik toitumine, mille juures vältida potentsiaalseid migreeni vallandavaid toite, võib aidata vähendada migreenihoogude sagedust ja raskust. Regulaarne mõõdukas füüsiline aktiivsus võib aidata leevendada migreeni sümptomeid. Stressi juhtimise tehnikad, nagu lõõgastusharjutused ja meditatsioon, võivad aidata vähendada stressi, mis on üks suurimaid migreeni vallandajaid. Lõpuks, hea une hügieen ja piisav uni võivad aidata vähendada migreeni esinemissagedust.

Nende strateegiate eesmärk ei ole mitte ainult migreenihoogude sageduse ja raskuse vähendamine, vaid ka üldise elukvaliteedi parandamine. Kõik inimesed on erinevad ja seega võivad ka migreeni vallandajad ja nende leevendamise viisid varieeruda. Kuula oma keha, proovi erinevaid strateegiaid ja leia see, mis sulle kõige paremini sobib.

Soovime sulle edu oma teekonnal parema tervise ja migreenivaba elu poole. Ära karda meile jagada ka oma kogemusi ja avastusi. Sinu lugu võib olla inspiratsiooniks ja abiks teistele, kes võitlevad migreeniga. Pea meeles, et sa ei ole üksi ja et on olemas strateegiaid migreeni leevendamiseks.

Kui vajad tuge toitumise osas, siis vaata minu kodulehele, kust leiad lihtsa ja tervisliku toitumiskava: https://atomlifestyle.ee/toitumiskavad/

Kui tunned, et soovid oma elustiili muuta, kuid üksi ei oska ja vajad selleks juhendamist, siis võta minuga ühendust ja vaatame koos, kas minu mentorlusprogramm võiks olla sulle sobilik: https://atomlifestyle.ee/mentorlus/

Tervisliku elustiili edendaja

Indrek Saar

The post Migreen #36 appeared first on Atom Lifestyle.

Sageli õpetatakse meile juba lapsepõlvest, et loodusest otse saadud vesi võib olla ohtlik. Kuid kogu vesi tuleb algselt ju loodusest, eks? Meie esivanemad jõid samuti puhast allikavett, mis polnud läbinud ühtegi töötlemisprotsessi.

Head allikaveed pärinevad sügavatest põhjaveekihtidest. Allikavee jõud peitub selles, et see on läbinud Maa loodusliku filtreerimissüsteemi, mis mõnikord tähendab tuhandete meetrite läbimist. Allikavesi on rikas tervislike mineraalide poolest, nagu ränidioksiid, magneesium ja kaltsium, ning sisaldab kasulikke mikroobe ja probiootikume. Siiski on tähtis kontrollida allikavee kvaliteeti enne selle joomist, kuna mõned allikad võivad olla saastunud. Näiteks võib suurte põldude vahetusläheduses asuvatesse allikatesse imbuda põldudel kasutatavaid mürkaineid.

Üks allikavee oluline omadus on selle struktureeritud molekulaarne koostis. See tähendab, et veemolekulid paiknevad kuusnurkse kujuga struktuuris, mis võimaldab neil tõhusalt liikuda. See struktuur tagab, et vesi on meie organismis võimeline paremini täitma oma elutähtsaid ülesandeid, nagu toitainete transportimine, jääkainete eemaldamine ja kehatemperatuuri reguleerimine.

Struktureeritud veega seostatakse ka molekulaarset mälu. Molekulaarne mälu tähendab, et veemolekulid “mäletavad” oma varasemaid struktuure ja koostoimeid teiste ainetega, mis võimaldab neil reageerida keskkonnamuutustele kiiremini ja tõhusamalt. Iga veemolekuli sees on 440 000 informatsioonipaneeli, mis sisaldavad teavet selle koostoimete ja ümberkorralduste kohta. Füüsik Rustum Roy on nimetanud veemolekuli omadusi “üheks kõige paindlikumaks arvutiks”, kuna see suudab pidevalt kohanduda ja muuta oma struktuuri vastavalt vajadusele.

Selline struktureeritud molekulaarse koostisega allikavesi on seega eriti kasulik meie tervisele. See on võimeline organismis paremini imenduma ja täitma ka mitmeid olulisi funktsioone, aidates kaasa meie üldisele heaolule ja tervisele.

Mitmetes maailma suurlinnades sisaldab kraanivesi kahjulikke aineid, nagu kloor ja fluor, mis võivad pideva liigtarbimise tagajärjel inimeste tervisele laastavalt mõjuda. Mõnes kohas on kraanivesi saadud isegi ümbertöödeldud reoveest. Kuigi filtrid aitavad enamiku nendest ühenditest eemaldada, jääb puhastatud vesi ilma tervislikest mineraalidest ning selle struktuur ei muutu.

Pudeliveega kaasnevad samuti mitmed probleemid. Enamik pudelivett töödeldakse ultraviolettkiirguse ja osooni abil, et tagada pikaajaline säilivus ja odavam transport. See hävitab aga kasulikud mikroobid ehk probiootikumid, millest meie keha on kohastunud toituma. Lisaks põhjustavad paljud pudelivee tootjad põhjaveekihtide ammendumist, mis omakorda hävitab elupaiku ja looduslikke allikaid.

Värske ja puhta allikavee kogumine on suurepärane valik nii meie tervisele kui ka planeedi heaolule. Kui oled juba harjunud jooma kõrgekvaliteedilist allikavett, on raske leppida millegi muuga.

Kuidas siis leida endale sobiv allikavesi? Eestis on õnneks palju puhtaid allikaid, millest saab koguda tervislikku vett. Oluline on siiski veenduda, et allikas pole saastunud ning selle vesi on tõepoolest kvaliteetne. Selleks tuleks allikavee kvaliteeti regulaarselt testida ja jälgida, et allikat ümbritsev keskkond oleks puhas.

Kokkuvõttes on allikavesi looduse enda kingitus, mis aitab tugevdada meie tervist ja annab elujõudu. Selle kasutamine on oluline nii meie enda heaolule kui ka keskkonnale. Puhta allikavee joomine on lihtne ja looduslik nipp oma tervise parandamiseks!

Kui vajad tuge toitumise osas, siis vaata minu kodulehele, kust leiad lihtsa ja tervisliku toitumiskava: https://atomlifestyle.ee/toitumiskavad/

Kui tunned, et soovid oma elustiili muuta, kuid üksi ei oska ja vajad selleks juhendamist, siis võta minuga ühendust ja vaatame koos, kas minu mentorlusprogramm võiks olla sulle sobilik: https://atomlifestyle.ee/mentorlus/

Tervisliku elustiili edendaja

Indrek Saar

The post Allikavesi: Looduse kingitus sinu tervisele #35 appeared first on Atom Lifestyle.