Tere, kallis lugeja! Täna räägime hormoonidest – meie keha ülitähtsatest keemilistest sõnumitoojatest, mis mõjutavad meie elu igas etapis. Hormoonid on võimsad ja huvitavad ühendid, mis reguleerivad meie kasvu, arengut, ainevahetust, meeleolu ja palju muud. Selles blogipostituses tutvustan sulle hormoonide põhiolemust ning toon välja viis peamist tervist mõjutavat hormooni.
Hormoonide põhiolemus
Hormoonid on meie keha endokriinsüsteemi toodetud keemilised ained. Need toimivad keha sees sõnumitoojatena, pannes meie organid ja koed reageerima erinevatele stiimulitele. Hormoonide tootmine ja toime on hästi reguleeritud, et tagada keha õige toimimine. Hormoonide tasakaal on väga oluline, kuna liiga palju või liiga vähe neid võib põhjustada terviseprobleeme.
Vaatame nüüd viit olulist tervist mõjutavat hormooni ja nende kirjeldusi:
Insuliin
Insuliin on kõhunäärme beeta-rakkudes toodetud hormoon, mille kõige olulisem roll on reguleerida veresuhkru taset ja tagada organismi rakkude energiavarustus. Insuliin toimib omamoodi võtmena, mis aitab glükoosil vereringest rakkudesse pääseda, kus seda energia saamiseks kasutatakse.
Kui insuliini tase on madal või selle toime on nõrk, ei suuda glükoos rakkudesse siseneda, mistõttu koguneb see veres ja põhjustab kõrget veresuhkru taset ehk hüperglükeemiat. See võib viia diabeedi tekkeni – kroonilise haiguseni, millel on mitmeid pikaajalisi tüsistusi, nagu südame-veresoonkonna haigused, neeruprobleemid ja närvikahjustused.
Diabeet jaguneb kaheks peamiseks tüübiks: tüüp 1 diabeet ja tüüp 2 diabeet. Tüüp 1 diabeet on autoimmuunhaigus, kus immuunsüsteem ründab ja hävitab kõhunäärme beeta-rakke, mis toodavad insuliini. Tüüp 2 diabeet on seotud insuliiniresistentsusega, kus keha rakud ei suuda insuliini korralikult kasutada, mistõttu ei saa glükoos rakkudesse siseneda.
Glükagoon
Glükagoon on hormoon, mis mängib kriitilist rolli meie keha energiakasutuses ja ainevahetuses. See aitab tagada, et meie keha saab piisavalt energiat, eriti kui me oleme füüsiliselt aktiivsed või kui meie veresuhkur on langenud liiga madalale. Glükagoonil on oluline roll ka paastumise ajal, kui meie keha peab energia saamiseks kasutama varusid.
Kui me sööme, tõuseb meie veresuhkru tase ja kõhunääre toodab insuliini, et aidata rakkudel glükoosi omastada. Kuid kui me ei söö pikka aega või kui meie veresuhkru tase langeb liiga madalale, toimub kehas vastupidine protsess. Sel juhul vabastab kõhunääre glükagooni, et tagada piisav energiavarustus meie keharakkudele.
Kilpnäärmehormoonid
Kilpnäärme hormoonid, türoksiin (T4) ja trijodotüroniin (T3), on kilpnäärme toodetud ja mängivad olulist rolli meie ainevahetuse reguleerimises. Need hormoonid mõjutavad peaaegu kõiki keha kudesid ja süsteeme, alates südamest kuni lihasteni ja soojusgeneratsioonini. Kui kilpnäärmehormoonide tase on liiga kõrge, võib see põhjustada hüpertüreoidismi, mis avaldub südamepekslemise, ärevuse, kaalulanguse ja unehäiretena. Kui hormoonide tase on liiga madal, võib tekkida hüpotüreoidism, mis väljendub väsimuse, kaalutõusu, külmakartlikkuse ja naha kuivusena.
Kortisool
Selle hormooni mõju on laialdane ning see mängib rolli nii füsioloogilistes kui ka psühholoogilistes protsessides. Kortisooli tootmine ja vabanemine on reguleeritud hüpotalamuse-hüpofüüsi-neerupealise (HPA) telje kaudu, mis on keha stressireaktsiooni oluline osa. Näiteks aitab kortisool kaasa valkude, rasvade ja süsivesikute ainevahetusele, aidates kehal saada energiat ja toitaineid, mida on vaja stressirohketes olukordades toimetulekuks. Kortisool aitab ka reguleerida südame löögisagedust ja veresoonte toonust, mis võimaldab kehal kohaneda füüsilise ja emotsionaalse stressiga.
Pikaajaline kõrgenenud kortisoolitase võib põhjustada kehakaalu tõusu, eriti kõhu piirkonnas. See võib samuti viia lihasmassi vähenemiseni, luutiheduse languseni ja immuunsüsteemi nõrgenemiseni, mis omakorda suurendab haiguste ja infektsioonide riski. Lisaks võivad kõrgenenud kortisooli tasemed mõjutada meeleolu, põhjustades depressiooni, ärevust ja unehäireid.
Östrogeen ja progesteroon
Östrogeen ja progesteroon on naissuguhormoonid, mida toodavad peamiselt munasarjad ja neil on oluline roll reproduktiivses süsteemis. Östrogeen vastutab naiste sekundaarsete seksuaalomaduste kujunemise eest, reguleerib menstruaaltsükli esimest poolt ning toetab luude tervist. Progesteroon valmistab emaka ette raseduseks ja toetab raseduse ajal loote arengut.
Hormoonide tasakaal on oluline kogu keha tervisele, kuid eriti naiste reproduktiivsele tervisele. Hormonaalsed kõikumised võivad põhjustada menstruaaltsükli häireid, viljatust, premenstruaalset sündroomi ja menopausi ajal tekkinud vaevusi.
Veel mõned huvitavad faktid hormoonide kohta:
- Hormoonid mõjutavad meie une kvaliteeti ja une-ärkveloleku tsüklit. Melatoniin, mida toodetakse käbinäärmes, reguleerib une-ärkveloleku tsüklit ning vastutab meie “sisemise kella” ehk ööpäevase rütmi toimimise eest. Melatoniini tootmine suureneb õhtuti ja väheneb hommikul, et meid magama suunata ja üles äratada.
- Adrenaliin ja noradrenaliin on neerupealise sisemise kihi (neerupealise medulla) toodetud stressihormoonid. Need valmistavad keha ette kiireks reageerimiseks ohtlikele või stressirohketele olukordadele, suurendades südame löögisagedust, vererõhku ja glükoosisisaldust veres. Neid hormoone nimetatakse ka “võitle või põgene” hormoonideks.
- Kasvuhormoon (GH), mida toodab hüpofüüsi eessagar, on oluline meie keha kasvu ja arengu reguleerimisel. See soodustab valkude sünteesi, rakkude kasvu ja taastumist. Kasvuhormooni tase on kõige kõrgem lapsepõlves ja noorukieas ning väheneb täiskasvanueas.
- Oksütotsiin on hüpotalamuse toodetud ja hüpofüüsi kaudu vabanev hormoon. Seda nimetatakse ka “armastuse hormooniks”, kuna sellel on oluline roll emotsionaalse sideme loomisel, usalduse loomisel ja empaatiavõime toetamisel. Oksütotsiin aitab emadel sünnituse ajal kokkutõmbeid tekitada ning imetamise ajal rinnapiima eritada.
- Leptiin on rasvarakkude toodetud hormoon, mis reguleerib kehakaalu, andes ajule signaali, et meie kõht on täis. Kui leptiini tase on madal, tunneme nälga ja sööme rohkem, kui aga tase on kõrge, tunneme end küllastununa ja sööme vähem. Leptiini tasakaalustamatus võib põhjustada kehakaalu probleeme ja rasvumist.
Hormoonide tasakaalu tagamine on ülioluline meie keha tervisele ja heaolule. Siin on mõned näpunäited, kuidas saada hakkama hormonaalsete kõikumistega:
- Söö tasakaalustatud toitu, mis sisaldab palju kiudaineid, valke, tervislikke rasvu ja vitamiine.
- Väldi liigset suhkrut ja töödeldud toite.
- Järgi regulaarset treeningkava ja leia füüsiline tegevus, mis sulle meeldib.
- Maga piisavalt, et anda kehale aega hormoonide reguleerimiseks ja taastumiseks.
- Vähenda stressi meditatsiooni, jooga, hingamisharjutuste või muude lõõgastavate tegevuste abil.
- Konsulteeri arsti või endokrinoloogiga, kui kahtlustad hormonaalseid probleeme või kui sul on mure terviseseisundi pärast.
Kokkuvõtteks
Hormoonid on meie keha elulised keemilised sõnumitoojad, mis mõjutavad paljusid füsioloogilisi protsesse, sealhulgas kasvu, ainevahetust, meeleolu ja palju muud. Viis peamist tervist mõjutavat hormooni on insuliin, glükagoon, kilpnäärme hormoonid, kortisool ning östrogeen ja progesteroon. Nende hormoonide tasakaalustamine on hädavajalik meie tervisele ja heaolule ning oluline on ka jälgida oma toitumist, füüsilist aktiivsust, stressi ja une kvaliteeti, et tagada hormoonide optimaalne tasakaal.
Loodan, et see postitus on andnud sulle väärtuslikku teavet hormoonide kohta ja nende mõjust meie tervisele. Hormoonide tasakaalustamine võib aidata kaasa paremale elukvaliteedile, vähendada haiguste riski ja hoida meid energilisena ning tervena.
Tutvu kindlasti ka Atom Lifestyle poolt pakutavate programmidega, kus me räägime nii hormoonidest, kui ka paljudest muudest tervisega seotud olulistest teemadest ning anname järk-järgulisi juhiseid, kuidas oma tervis uuele tasemele viia: https://atomlifestyle.ee/programmid/
Tee oma elus pööre paremuse poole ning avasta, kui hämmastav võib tervislik elustiil olla. Atom Lifestyle on siin selleks, et toetada sind igal sammul tervislikuma elustiili poole!
