Miks ma ikka veel kuulen pea iga nädal inimestelt selliseid väiteid, et iga päev muna süüa ei ole kasulik või et arst keelas munade söömise kõrge kolesterooli tõttu? Või kuulen väiteid, et teatud vanuses ei peaks mune enam nii palju tarbima? Paljud uskumused muna kohta tunduvad olevat kinni jäänud aegunud müütidesse ja eksiarvamustesse. On kummaline, kuidas mõni väidab, et igapäevane muna söömine on ebatervislik, kuid samal ajal joob see sama inimene iga päev pudeli coca-colat ja sööb õhtuti teleka ees krõpsu. Kust ja millal sai muna sellise negatiivse maine? Sukeldume sellesse teemasse ja teeme need asjad lõplikult selgeks, et mis värk selle munaga siis lõpuks on?
Kust sai alguse muna ja kolesterooli tõusu vahelise seose jutt?
Kõik algas 20. sajandi keskpaigast, kui südame-veresoonkonna haiguste hüppeline kasv hakkas muret tekitama, eriti arenenud riikides. Uurimaks selle põhjuseid, heitsid teadlased pilgu toitumisharjumustele.
Tol ajal tehti palju avastusi, ja üks kuulsamaid nende seas oli Dr. Ancel Keys, kes tõi esile seose dieedi, kolesterooli ja südamehaiguste vahel. Munakollane, olles kolesteroolirikas, seati automaatselt kahtlustuse alla. Selle tulemusel soovitasid esialgsed toitumisjuhised vähendada või täielikult piirata kolesterooli tarbimist, mis hõlmas ka munade piiramist.
Ent see on hea näide sellest, kuidas esialgsed teaduslikud järeldused vajavad aja jooksul kohandamist ja täpsustamist. Tänapäevased uuringud on näidanud, et kuigi muna sisaldab kolesterooli, ei tõsta see enamiku inimeste veres oleva kolesterooli taset. Tegelikult on muna, koos selle toitva munakollasega, oma toiteväärtuse poolest üks rikkamaid toiduaineid üldse. Praegune teadus kinnitab, et muna on tervisliku toitumise kindel osa. Kuigi oleme saavutanud selguse muna ja kolesterooli suhte osas, on vanadel müütidel paraku kombeks aeglaselt hääbuda.
Mitu muna päevas võib süüa, enne kui see ebatervislikuks muutuks?
See kõik sõltub kindlasti iga inimese eesmärkidest ja elustiilist. Aktiivse eluviisiga inimesed, nagu mina, kes regulaarselt jõutreeninguga tegelevad, vajavad rohkem proteiini. Seetõttu söön ma igal hommikul keskmiselt 5-8 muna. Ja nii olen ma toitunud juba üle kahe aasta. Vaatamata sellele, et minu igapäevane munade tarbimine võib tunduda kõrge või mõne jaoks isegi ebanormaalne või kahjulik, on minu tervisenäitajad suurepärased ning ka kolesteroolitase püsib normi piires.
Olen lugenud ka kulturistidest, kes oma tippaegadel tarbisid 50-100 muna päevas, ja kolesteroolitaseme probleemidest pole neil juttugi olnud. Aga kõik me pole tippsportlased, ja tavalisele inimesele, kelle füüsiline aktiivsus piirdub õhtuste jalutuskäikudega, soovitaksin isiklikult süüa 1-3 muna päevas.
Mis tegelikult kolesterooli tõstab?
Vastupidiselt levinud arusaamadele ei ole peamine süüdlane mitte rasvad ega muna, vaid liigsed süsivesikud. Erinevalt munast, mis sisaldab kasulikke toitaineid, võivad liigselt töödeldud süsivesikud nagu sai, küpsised, kiirpuder, magustatud jogurt või valmispasta põhjustada veresuhkru taseme kõikumisi, mis omakorda võivad tõsta “halva” LDL-kolesterooli taset. Seega, kui sinu soov on hoida oma kolesteroolitase kontrolli all, siis tasub hinnata kogu toidulauda, mitte keskenduda vaid munadele.
Kas ma peaksin muna söömist piirama, kui ma vanemaks jään?
Ei ole vahet, olgu sul vanust 15 või 75 aastat: muna ning sealt saadav proteiin on kehale hädavajalik. Tegelikult on nii, et mida vanemaks inimene saab, seda suuremaks muutub tema proteiinivajadus. See on seotud sellega, et vanusega kaotab inimkeha järk-järgult lihasmassi. Vananedes lihasmassi vähenemine on loomulik protsess, kuid sellele saad sa ise piiri panna, süües proteiinirikkaid toite. Proteiini tarbimine aitab mitte ainult säilitada lihaseid, vaid ka toetada nende taastumist ja kasvu.
Soovituslik proteiini kogus varieerub sõltuvalt inimese aktiivsuse tasemest ja vanusest. Tavaliselt soovitatakse täiskasvanutel tarbida 0,8-1 gramm proteiini kilogrammi kehakaalu kohta päevas. Siiski võivad need, kes on aktiivsemad või vanemad, vajada kuni 1,2– 2 grammi proteiini kilogrammi kehakaalu kohta päevas. Kui sa tegeled aktiivselt spordiga või soovid säilitada tugevat lihasmassi vanemas eas, tasub kindlasti oma toidumenüüd vastavalt kohandada.
Mida muna sisaldab?
Muna on tõeline toitainete allikas, paljud nimetavad seda isegi supertoiduks, pakkudes enamikke vitamiine ja mineraalaineid, mida inimene vajab. Näiteks leiame munast B-vitamiinid, vitamiinid D, E ja K, samuti mineraalained nagu seleen, fosfor, tsink ja raud. Üks väheseid vitamiine, mida muna ei sisalda on C-vitamiin, seega on lisaks munale oluline süüa ka C-vitamiini rikkaid toiduaineid nagu näiteks kiivi, paprika, sõstrad või sidrun.
Mõelgem hetkeks linnupojale, kes kasvab munas. Ta saab kõik vajalikud toitained munast, mis on loodud tagama tema täieliku arengu. Ja see, mis on hea linnupoja kasvamiseks, on kindlasti kasulik ka meile. Seega, muna ei ole mitte ainult maitsev, vaid ka tervislik valik meie igapäevaseks toiduks.
Ehk saime nüüd munast natuke selgust. Aastate jooksul on munade tarbimine olnud ümbritsetud erinevatest müütidest ja eksiarvamustest, eriti seoses kolesterooliga. Kuna muna on üks toitainerikkamaid toiduaineid, pakkudes proteiine, vitamiine ja mineraalaineid, muudab see selle suurepäraseks valikuks igas vanuses inimestele, olenemata nende elustiilist. Seega, aeg on lõpetada vanade müütide uskumine ja näha muna kui tervislikku toitu!
