Alustame juttu sellega, et läheme korra ajas tagasi päris kiviaega, kui maal elasid meie kauged esivanemad, kütid ja korilased. Nende toidulaud erines oluliselt tänasest. Tüüpilise küti ja korilase toidulaud ei hõlmanud kolme või enamat toidukorda, nagu meil tänapäeval kombeks on. Nende toitumisrütm oli ebaregulaarne, olles tihedalt seotud hooajalise saagi kättesaadavusega. Nende peamiseks toiduks oli valgu- ja kasulike rasvhapete rikas ulukiliha ning kala, mida täiendasid kiudainerikkad taimed, marjad ja juurikad. Sageli tuli ette ka paastuperioode, kuna toidu kättesaadavus oli ebastabiilne. Mida ma selle pisikese vaatega minevikku tahan öelda on see, et inimese organism on miljonite aastate jooksul aset leidnud evolutsiooni käigus kohastunud perioodidega, kus toitu oli kas vähe või rikkalikult ning peamised makrotoitained, millele meie kauged esivanemad toetusid olid valgud ja rasvad.
Tänapäeva toidulaud on aga drastiliselt muutunud ja muutus on toimunud liiga lühikese aja jooksul. Meie organism ei ole kohastunud tarbima sellist toitu, mida poodides paraku kõige enam saadaval on. Poelettide vahel ringi vaadates tundub mulle, et umbes 80% toiduainetest on tugevalt töödeldud ning sisaldavad rohkelt peidetud või peitmata suhkrut, säilitusaineid ja muid kunstlikke lisandeid. See kontrast meie esivanemate aegse ja tänapäevase toitumise vahel toob esile olulise arutelu tervisliku toitumise ja elustiili üle. Ehkki me ei saa ega peaks püüdma täielikult jäljendama küttide ja korilaste toitumist, on meil siiski võimalik õppida nende toitumisharjumustest, et parandada oma tervist.
Muutused toitumisharjumustes peaksid algama juba lapsepõlvest. Laste õppimisvõime on kõrge, ja nad omandavad käitumismustreid eeskätt oma vanematelt. Seega kandub lapsevanemate vastutus kaugemale, kui vaid hetkeliste vajaduste rahuldamine. See hõlmab tervislike toitumisharjumuste juurutamist ja eeskuju näitamist. Kui lapsevanemate suhtumine toitumisse on hooletu või lähtutakse mentaliteedist “ah küll siis vaatame, kui asi päris käest hakkab minema”, peegeldub see suhtumine ka lastes. Nad võtavad omaks samad harjumused, nähes neid normaalsena. Me kõik soovime oma lastele vaid parimat eksole? Aga kui tuleb järjekordne hommik ja sa pakud oma lapsele hommikuhelbeid või röstsaia, siis kas parem valik ei oleks hoopis mitte mõned munad keeta, neid ise süüa ja ka lapsele pakkuda? Ärgem jäägem vaid soovide juurde oma lapsele parimat pakkuda vaid päriselt pakkuge ka!
Lapsed enamjaolt ei tea mis on tervislik, me arvame, et nad teavad, aga nad päriselt ka ei tea. Olles ise õpetaja ja treener, siis ma olen lapsi aeg-ajalt toitumise vallas testinud. Minu tüüpiline küsimus on, et mis sa täna söönud oled ja kuna lapsed ei taha ka väga halba muljet mulle jätta, siis toovad nad välja enda arvates pigem tervislikumad toidud, mida nad päeva jooksul tarbinud on: “hommikul sõin putru ja võileiba, siis koolis lõuna väga ei maitsenud, aga ma sõin vähemalt magustoidu ära ja leiba panin ka tasku täis, peale selle oli mul kotis üks õun ja hea küll tunnistan üles natuke sõin kommi ka, aga suhkruga jooke ma täna ei joonud!” Minu esimene küsimus sellist menüüd vaadates on, et kus on valgud? Minu arvates on üks olulisemaid puudujääke nii laste kui ka täiskasvanute toitumises valkude ebapiisav tarbimine päeva jooksul. Kui valke ei saada piisavalt, kiputakse seda vajakajääki kompenseerima süsivesikuterikka toiduga.
Mis asi see valk õigupoolest on, millest lapsed tihtipeale kuulnudki pole, kuid mida nad peaksid rohkem tarbima? Valk on toitaine, mis toetab keha kasvu, parandab kudesid ja on hädavajalik laste arenguks. Kui keha saab pikema aja jooksul liiga vähe valku, põhjustab see lihasmassi vähenemist, immuunsüsteemi nõrgenemist ja kasvupeetust. Kõige paremad valgu allikad on näiteks punane liha, linnuliha, muna, mereannid, pähklid, kodujuust ja kala. Siinkohal tahan rõhutada muna tähtsust, mis minu jaoks on asendamatu osa hommikusöögist, ja punane liha, eriti rohumaal kasvatatud veise- või ulukiliha, mille tervislikkust on raske sõnadesse panna.
Rohumaal kasvatatud veise- või ulukiliha on rikas mitmesuguste vitamiinide ja mineraalainete poolest. Lisaks leidub selles kreatiini, mis on oluline lihastele, aidates tõsta füüsilist võimekust. Kreatiin toetab ka aju tööd, avaldades positiivset mõju lapse arengule. See soodustab energiatootmist kehas ning aitab parandada nii mõtlemisvõimet kui ka õppimisoskust.
Sellest artiklist võiks kaasa võtta järgmised mõtted: Tee oma toiduvalikuid mõeldes ka sellele, mida sõid meie esivanemad – kütid ja korilased. Nende dieet peegeldab tõenäoliselt üht kõige tervislikumat toitumisviisi. Oluline on suurendada nii enda, kui ka oma laste valgu tarbimist, et vältida terviseprobleeme nagu: luude hõrenemine, lihasmassi kadu, immuunsüsteemi nõrgenemine, juuste, naha ja küünte probleemid, kasvupeetus lastel, ainevahetuse probleemid ja kaalutõus, mis kõik võivad olla põhjustatud valkude ebapiisavast tarbimisest. Tee endale normiks päeva jooksul kasvõi 1 muna süüa ja leia ka aega nädala jooksul punast liha tarbida. See aitab tagada valkude piisava tarbimise, toetades nii sinu kui su pere tervist.
