Sissejuhatus
Mis see kinesioteip siis õigupoolest on? Ilmselt olete seda märganud erinevate sporti harrastavate inimeste kätel või jalgadel. Teibitud inimesi kohtab tänapäeval igal pool: jõusaalis, jooksurajal ja kasvõi poes. Kinesioteip on kasutusel alates 1970. aastatest ja seda tänu Jaapani kiropraktikule dr Kenzo Birchile.
Uurime kinesioteipi pisut lähemalt, vaatame üle, mis on kinesioteipimise 6 positiivset mõju, kas teipimine tõesti toimib ja millal ennast kindlasti teipida ei tohiks lasta.
Mõnusat lugemist!
Kinesioteibi lühikirjeldus
Kinesioloogilisel teibil ehk kinesioteibil on ligikaudu sama paksus ja elastsus nagu meie naha välimisel kihil – epidermisel. Kinesioteip on tehtud kas sünteetilisest või puuvillasest materjalist ning selle aluskülg on kaetud liimiga, mis võimaldab seda sarnaselt plaastrile nahale kanda. Teipe leiab mitmetes erinevates värvitoonides ja kõik värvid toimivad nahal ühtemoodi. Lisaks on kinesioteip väga nahasõbralik ja laseb nahal vabalt hingata.
Selleks, et teip korralikult haakuks ja peal püsiks, on oluline piirkond ette valmistada. Nahk võiks olla puhas, kuiv ja karvadest vaba. Lisaks on väga oluline teibi lõikamise tehnika, andes kindluse, et teip on korralikult nahale kinnitunud ega hakka lahti rulluma. Kinesioteip ei sega igapäevatoiminguid, sest see on veekindel ja lubab ka duši all käia.
Kinesioteibi tööfunktsioon
Meie suurim organ ehk nahk, on ajuga ühenduses läbi nahas asuvate närvide. Kinesioteibi elastsete omaduste tõttu, on läbi naha võimalik mõjutada inimese kesknärvisüsteemi. Teibiga saame suurendada või vähendada lihasaktiivsust, seeläbi mõjutades ka liigesliikuvust, andes ajule soovitud signaale läbi naha. Kinesioteip on laialdaselt kasutusel, eriti spordis.
Kinesioteibi 6 positiivset mõju:
1) Võib vähendada valu – näiteks seljavalu, väljaväänatud hüppeliiges, karpaalkanali sündroom ja tennisisti küünarnukk. Kandes kinesioteipi kahjustada saanud lihasele liigesele või pehmele koele, aktiveerib teip nahas spetsiaalsed närvilõpmed, mis on mõeldud liikumise ja liigese asendi tuvastamiseks. Kui nende närvilõpmete signaalid jõuavad seljaajusse, pärsivad need vigastatud kudede signaalide võimet jõuda ajju. Põhimõtteliselt õigesti paigaldatud kinesioteip blokeerib ja vähendab valuaistingut.
2) Võib tekitada liigeste vahel ruumi – üks väikene uuring, milles osales 32 inimest näitas, et kui põlvele kanti kinesioloogilist teipi, siis see suurendas põlveliigeses ruumi. Sarnane uuring näitas ka, et kinesioteip suurendas õlaliigeses ruumi. Uuringute kokkuvõtteks võib öelda, et kuigi ruumi suurenemine on väike, siis see on olemas ja suurenenud ruum liigeste vahel aitab vähendada liigeste ärrituse võimalust.
3) Võib parandada vere ja lümfivedeliku ringlust – kui olete viga saanud, siis kinesioteip võib teile abiks olla parandamaks vereringet ja vähendades turset vigastatud piirkonnas. Teip parandab ka lümfivedeliku ringlust. Kinesioteibi pealekandmine tekitab naha all täiendavat ruumi, mis omakorda tekitab seal rõhu muutust. Tänu rõhu muutusele suureneb ka lümfivedeliku vool.
4) Võib aidata toestada nõrgenenud piirkondi – kinesioteipi kasutatakse lisa toestamiseks seda vajavatele lihastele või liigestele. Erinevalt sporditeibist võimaldab kinesioteip teil normaalselt liikuda. Tegelikult näitavad mõned uuringud, et see võib isegi parandada liikuvust ning vastupidavust. Sportlastega tehtud uuringud on näidanud, et kui kasutada teipi väsinud lihaste peal, siis paraneb sooritusvõime.
5) Võib aidata vigastuste ravis – füsioterapeudid kasutavad mõnikord kinesioloogilist teipimist vigastatud inimeste üldise raviplaani osana. American Physical Therapy Association teatab, et kinesioloogiline teipimine on kõige tõhusam, kui seda kasutatakse koos teiste ravimeetoditega – näiteks manuaalteraapiaga.
6) Võib aidata armide ravimisel – kuigi te ei tohiks kunagi kasutada kinesioloogilist teipi lahtisel haaval, on mõned teaduslikud tõendid selle kohta, et kinesioloogiline teip võib parandada armide pikaajalist väljanägemist pärast operatsiooni või vigastust. See on kindlasti ravi, mida peaksite kõigepealt arstiga arutama.
Kas teipimine tõesti toimib?
Mõne inimese jaoks on vastus – JAH. Vaja oleks kindlasti rohkem uuringuid, kuna praegused uuringud on ebapiisavad, et saaks teha lõplikke järeldusi. Mõned uuringud näitavad, et kinesioloogilise teibi ja platseebo ehk “võltsiteipimise” tulemustes ei ole erinevusi. Osade uuringute järgi on kasutegur minimaalne või mõõdukas. Kõige tõhusam on teipimine siis, kui seda kasutatakse koos tavapäraste ravimeetoditega. Eks lõppude-lõpuks peab iga inimene ikkagi iseenda peal ära katsetama, kas teipimine toimib või mitte.
Millal mitte teipida?
Teatud juhtudel ei tohi kinesioloogilist teipi kasutada. Toome välja tähtsamad punktid:
- Lahtised haavad – teibi kasutamine haaval võib põhjustada infektsiooni või nahakahjustusi.
- Süvaveenitromboos – suurenev vedelikuvool võib põhjustada verehüübe eraldumist, mis võib lõppeda surmaga.
- Aktiivne vähk – vähkkasvaja verevarustuse suurendamine võib olla ohtlik.
- Allergia – kui teie nahk on liimainete suhtes tundlik, siis võite esile kutsuda tugeva reaktsiooni.
- Habras nahk – hapra naha puhul peaksite vältima teibi paigaldamist.
Lõpu märkmed
Loodetavasti aitab see postitus kinesioteipimist puudutavates küsimustes parema ülevaate saada. Kui teil esineb kusagil kehas pinge või valu, siis soovitame kinesioteipimine kindlasti ära katsetada. Atom Lifestyles on kinesioteip igapäevane tööriist erinevate pingete ja valude leevendamisel. Osadele inimestele mõjub see koheselt, mõned ei tunneta mingisugust märgatavat vahet. Kui teil tekib kinesioteipimise kohta täiendavaid küsimusi või sooviksite meie juures end teipida lasta, siis andke sellest julgelt teada!
Üks kommentaar
Ma olen mõelnud, et vahel see teipimine on nagu psühholoogiline ka. Et kui kuskilt valutab ja teibitud oled, siis nagu automaatselt hoiad seda kohta justkui teismoodi… Noh ja ilusad ja värvilised on need teibid enamasti ka 😀