Stress on loomulik osa meie elust, kuid kas teadsid, et see võib otse mõjutada ka seda, mida ja kui palju sa sööd? Kõik algab hormoonidest. Kui tunneme stressi, hakkab meie keha tootma suurenenud koguses kortisooli, mida tuntakse ka kui “stressihormooni”.
Kortisool mängib olulist osa meie keha võitlus-või-põgenemise reaktsioonis, aidates meil reageerida kiireloomulistele olukordadele. Kuid kui stress on pikaajaline, jääb kortisooli tase kõrgeks ja see võib mõjutada meie toidu isusid. Uuringud on näidanud, et kõrge kortisooli tase võib suurendada isu magusa, rasvase ja soolase toidu järele. See on üks põhjus, miks stressirohketel aegadel võime end leida šokolaadi või kiirtoidu haardes!
Lisaks kortisoolile mõjutavad meie isusid ka teised hormoonid, nagu näiteks insuliin ja leptiin. Stress võib põhjustada insuliini tootmise muutusi, mis omakorda mõjutab meie veresuhkru taset. Madal veresuhkur võib tekitada tugevat magusaisu.
Seega, kui tunned end stressis ja märkad, et su isud muutuvad, võib see olla seotud sinu keha hormonaalsete muutustega. Kuigi vahetevahel end premeerida on OK, on oluline olla teadlik nendest muutustest ja leida tervislikke viise stressiga toimetulekuks.
Une, stressi ja kehakaalu salapärane seos.
Uni on see salapärane aeg, kui meie meeled puhkavad ja keha taastub. Aga kas oled kunagi mõelnud, kuidas uni võib mõjutada sinu kehakaalu ja stressi taset? Uuringud on avastanud, et need kolm tegurit on omavahel tihedalt seotud.
Esiteks, kui me ei saa piisavalt und, suureneb meie kehas greliini tootmine – seda tuntakse ka kui “näljahormooni”. Samal ajal väheneb leptiini, “küllastushormooni”, tase. Tulemus: me oleme näljasemad, kui tavapäraselt ning meil on raske tunda täiskõhutunnet. Kujuta ette, et sa ärkad pärast lühikest ööund ja tunned vastupandamatut soovi haarata suure šokolaadibatooni – see pole lihtsalt su mõte, need on sinu hormoonid!
Lisaks sellele, kui oleme unevõlas, suureneb meie kehas stressihormooni kortisooli tootmine. Nagu eelnevalt mainitud, võib kortisool suurendada isu magusa ja rasvase järele. See kujutab endast topelt ohtu meie kaalule.
Ja lõpuks, stress ise võib mõjutada meie une kvaliteeti. Kui oleme stressis, võib meil olla raskem uinuda ja sügavalt magada. See omakorda suurendab unevõlga ja kogu tsükkel hakkab uuesti pihta.
Ühes uuringus leiti, et inimestel, kes magasid vähem kui 7 tundi ööpäevas, suurenes risk kaalutõusuks ja ülekaalulisuseks.
Kuidas sellest nõiaringist välja murda? Hea algus oleks seada prioriteediks kvaliteetne uni ja leida viise stressi maandamiseks. Olgu see siis meditatsioon, sügav hingamine, liikumine või midagi muud, mis sulle sobib. Sest meie une, stressi ja kehakaalu vaheline seos on midagi, mida ei saa eirata.
Miks mõned inimesed stressi all kaalust alla võtavad, teised aga juurde?
Stress on tõepoolest üks keeruline nähtus. Kui tegemist oleks lihtsa valemiga, siis oleks meil kõigil sarnased reaktsioonid. Kuid miks mõned meist haaravad rasketel aegadel šokolaadi järele, samas kui teised kaotavad isu täielikult?
Esiteks on olemas kahte tüüpi stressi: äge ja krooniline. Äge stress on lühiajaline ja see võib pärssida isu, kuna meie kehas aktiveeruv võitle või põgene reaktsioon pärsib seedesüsteemi. Mõnele inimesele võib see tähendada isutust.
Kroonilise stressi korral on lugu teine. Pikaajalise stressi all võib meie keha toota rohkem kortisooli, mis, nagu eespool mainitud, võib suurendada isu ja eriti magusaisu.
Geneetika mängib samuti olulist rolli. Meie geneetika määrab osaliselt ära, kuidas me stressile reageerime ning kuidas see mõjutab meie isu ja ainevahetust. Lisaks võivad varasemad kogemused ja õpitud käitumismustrid mõjutada seda, kuidas me toiduga stressi maandame.
Mõned inimesed on õppinud kasutama toitu lohutusena, samas kui teised võivad seostada stressi ja toitu negatiivselt, vältides söömist pingelisel ajal. Seega kaalumuutused stressi ajal on iga inimese jaoks individuaalsed.
5 mõju, mida stress võib sinu toitumisharjumustega teha.
Stress on palju enamat kui lihtsalt murelikkus või närvilisus. See mõjutab tegelikult kogu meie organismi, kaasa arvatud seda, mida, millal ja kuidas me sööme. Siin on viis üllatavat või vähem üllatavamat viisi, kuidas stress võib sinu toitumisharjumusi kujundada:
- Suurenenud magusaisu. Uuringud on näidanud, et stress võib tõsta veresuhkru taset, põhjustades omakorda magusaisu. Teadlased usuvad, et see võib olla seotud keha sooviga saada kiiret energiat stressirohkel ajal.
- Vähemtundlikkus toidu maitse suhtes. Stress võib vähendada meie tundlikkust maitse suhtes, mis tähendab, et võime hakata eelistama intensiivsemalt maitsestatud toite. See võib selgitada, miks mõned inimesed tunnevad stressi all isu soolase või vürtsika toidu järele.
- Kiiremad toidukorrad. Kui oleme stressis, võime kiirendada oma söömistempot, mis tähendab, et me ei anna endale piisavalt aega mõista, millal oleme täis. See võib omakorda viia ülesöömiseni.
- Eelistus mugavustoidule. Stress võib suunata meid mugavustoidu poole. Uuringud on näidanud, et stressi ajal eelistavad inimesed sageli rasvaseid ja suhkrurikkaid toite, sest need stimuleerivad ajus tasukeskusi, pakkudes ajutist leevendust.
- Unepuudus ja valesti ajastatud söömiskell. Stress võib mõjutada une kvaliteeti ja kestust, mis omakorda võib mõjutada meie sisemist söömiskella. Inimesed, kes magavad vähem, kipuvad tarbima rohkem kaloreid ja eelistavad suhkrurikkaid toite.
Iga inimese reaktsioon stressile on erinev ja selle mõju meie toitumisele varieerub. Oluline on olla teadlik stressi mõjust meie kehale ja leida tervislikke viise selle juhtimiseks. Olgu see siis tasakaalustatud toitumine, piisav uni või lõõgastustehnikate praktiseerimine – teadlikkus ja teadlikud valikud aitavad meil paremini hakkama saada ja hoida nii meie vaimset kui ka füüsilist tervist.
