Esmalt tuleks arvesse võta enda senist treeningstaaži ning hetke füüsilist taset. Kui oled pigem algaja, siis on loogiline valida ka algajatele mõeldud kava. Päris algajad võiksid alustada kahe päeva kavaga ja sealt järjest edasi liikuda. Kui oled juba edasijõudnud treenija, siis vali endale mõni kava mis on mõeldud edasijõudnutele.

See sõltub sinu eesmärkidest ja edusammudest. Üldiselt võiksid plaani järgida 6-8 nädalat enne oluliste muudatuste tegemist. Väiksemaid muudatusi nagu raskuste, korduste või puhkeaja reguleerimist saab teha sagedamini.

Hea soojendus peaks sisaldama kerget kardiotreeningut (sõudmine, jalutamine, ratas jm) ja dünaamilisi venitusi (painutused, kükid, harjutused kummiga, väljaasted jm), mis aktiveerivad sinu lihaseid ja suurendavad südamerütmi.

Jah kardiotreening on oluline osa igast tasakaalustatud treeningplaanist. See aitab parandada sinu südame- ja veresoonkonna tervist, vastupidavust ja üldist treenitust. Kardiot soovitame teha peale jõutreeningut. 

See sõltub sinu eesmärkidest, treenituse tasemest ja ajalistest piirangutest. Üldiselt soovitame minimaalselt 2-3 jõutreeningut nädalas. Kui sul on suuremad eesmärgid, siis tuleks tõsta jõutreeningute mahtu ja sagedust ning kindlasti ei tohiks ära unustada treeningut toetavat toitumist ning taastumist.

Tehnika on treeningu efektiivsuse ja turvalisuse oluline osa. Esmalt veendu, et oled õige tehnika harjutuse juures olevalt videolt üle vaadanud ning seejärel asu ise harjutust sooritama. Kui võimalik siis kasuta peegleid enda tehnika jälgimiseks. Samuti on oluline hingamine ning õige kehahoiaku säilitamine.

Parim viis on kasutada treeningpäevikut, kuhu saab üles kirjutada oma treeningute sisu, ülevaate raskustest ning treeningute sagedusest. Samuti on seda võimalik teha ka virtuaalselt, kasutades näiteks google docsi.

Toidulisandid võivad aidata saavutada eesmärke, kuid need ei asenda tasakaalustatud toitumist. Kaks peamist toidulisandit, mida me kõigile treeningu efektiivsuse tõstmiseks soovitame on proteiin ning kreatiin.